Toidutootjate TOPi esikolmikus on metsamarjadega tegelev Saarek Productions, jäätisetootja Premia Tallinna Külmhoone ning maiustuse ja valmistoitude valmistaja Orkla.
Premia on Eesti jäätiseturu liider – ettevõtte turuosa kasvas 42 protsendini.
  • Premia on Eesti jäätiseturu liider – ettevõtte turuosa kasvas 42 protsendini.
  • Foto: Tööstusuudised.ee
Tootjate sõnul on peamisteks trendideks turul toiduainete tervislikkus ning tootmise ja pakendite keskkonnasõbralikkus, millega toidutootjad peavad aina enam arvestama.
Saarek Productions tegeleb metsamarjade sisseostmise, töötlemise ja müügiga ning marjalisandite ja täidiste tootmisega piima-, jäätise-, pagari- ja kondiitritööstustele. Ettevõtte müügitulu suurenes eelmisel aastal võrreldes eelnenud majandusaastaga 31,5%. Kogu müügitulust moodustas kaupade müük Euroopa Liidus 51,1%, suurimad välispartnerid olid Hiina, Holland ja Itaalia. Majandusaasta aruande kohaselt jätkab ettevõte külmutussüsteemi täiendamist ja tootmisliinide moderniseerimist ning tegeleb uute toodete arendamisega.
Toidutootjate TOP15
1.Saarek Productions AS
2.Premia Tallinna Külmhoone AS
3.Orkla Eesti AS
4.-5. Arke Lihatööstus AS
4.-5. Solbritt AS
6.Balbiino AS
7.DGM Shipping AS
8.Kulinaaria OÜ
9.Polven Foods OÜ
10.Lantmännen Unibake Estonia AS
11.Nõo Lihatööstus AS
12.Bon Soya OÜ
13.Estonian Malt OÜ
14.Rannarootsi Lihatööstus AS
15.Saarioinen Eesti OÜ
Täispika TOPiga saate tutvuda Äripäevas.
Eesti jäätiseturu liider jätkab kasvu
Kolmandal kohal asetseva Orkla Eesti põhitegevusaladeks on šokolaadi- ja suhkrukondiitritoodete ning mahlade, valmistoitude ning aedviljakonservide tootmine ja turustamine, lisaks kuulub ettevõtte omandusse kaheksast Kalevi šokolaadipoest koosnev jaemüügikett.
Orkla Eesti juhatuse esimehe Kaido Kaare sõnul mõjutas möödunud aasta majandustulemusi kõige enam see, et varasemad AS Kalev ja AS Põltsamaa Felix ühinesid üheks ettevõtteks, Orkla Eesti ASiks. Ühinemisleping sõlmiti 1. veebruaril 2018 ja ühinemine jõustus 2. aprillil 2018. Selle tulemusena võeti ühte aruandesse kokku ka kahe ettevõtte majandustulemused.
Maiustuste valdkonnas oli Orkla Eesti kohaliku turu tugev liider ja Kalev oli jätkuvalt Eesti meeldivaim bränd, tuginedes uuringufirma Kantar Emor vastava uuringu tulemustele.
“Panustasime 2018. aastal aktiivselt tootearendusse ning innovatsiooni. Aasta jooksul jõudis turule mitmeid uusi tooteid nii maiustuste kui ka toidu ja jookide kategoorias. Erinevad turunduslikud ja müügitegevused aitasid kaasa Põltsamaa mahla müügi kasvule ning esimest korda üle kuue aasta kasvas mahlatarbimine ka Eestis tervikuna,” räägib Kaare.
Pane tähele!
Edukate auhinnagala
Kõiki Äripäeva TOPe koondav Eesti edukate ettevõtete TOP100 ilmub 29. novembril 2019.
Enne seda, 28. novembril toimub Lutheri Masinasaalis võitjate pidulik auhinnagala.
Infot näete ja registreerida saate siin.
NB! Avalikus müügis on vaid loetud piletid.
2018. aastal said Pai smuutid uue välimuse ja kergesti avatava korgi tänu Põltsamaa tehasesse paigaldatud uuele smuutide tootmisliinile. Kindlasti avaldas see mõju Pai smuutide ligi 30protsendilisele müügikasvule. Siseneti ka uude tootekategooriasse ning turule toodi Paulunsi kaubamärgi all tervislikud, ilma lisatud suhkruta granola’d ja müslid.
“Üldiselt võib öelda, et tarbijatele läheb järjest enam korda toodete tervislikkus, pakenditelt otsitakse rohkem infot toote koostise kohta ehk tarbimine on muutunud teadlikumaks kui varem. Seda näitab ka naturaalsemate, tervislikumate toodete müügikasv,” sõnab Kaare, kelle sõnul on tootjatele oluline tarbijate soovidele vastu tulla. Nii vähendati möödunud aastal Põltsamaa mahlajookide ja nektarite retseptides suhkrut ca 12% võrra ja Põltsamaa pudelimoosides on nüüd ca 40% vähem suhkrut ja 15% rohkem marju kui varem. Kalevi tootevalikus toodi poelettidele eriti tume, 87% kakaosisaldusega Bitteri šokolaad.
Kaare lisab, et tarbijatele läheb aina rohkem korda ka see, kust pärineb tootmiseks vajaminev tooraine ja kuidas toode on toodetud ehk vastutustundlikkuse aspekt. “Näiteks kogu Kalevi šokolaadi tootmiseks vajaminev kakao on sertifitseeritud ja kõik meie šokolaaditooted omavad õigust kanda UTZ Certified märki. See märk tootel näitab, et ettevõte toetab vastutustundlikku kakaokasvatust,” toob ta näite.
Samuti on Kaare sõnul kasvanud tarbijate keskkonnateadlikkus ning see mõjutab ka tootjaid. “Peamisteks teemadeks toiduainetetööstusele on toiduraiskamise vähendamine ning pakendi vähendamine ja keskkonnasõbralikumaks muutmine. Tegeleme nende teemadega tõsiselt ja püüdleme järjest paremate lahenduste poole. Näiteks võtsime Felixi ketšupipakendite tootmises kasutusele taaskasutatud plastiku. Tänased Felixi ketšupipudelid on juba 25% ulatuses taaskasutatud plastikust, lähitulevikus on plaan jõuda 50%-ni. Põltsamaa oli 2019. aasta suvel toimunud üldlaulu ja –tantsupeo suurtoetaja ning serveeris esmakordselt peol osalejatele 178 000 supiportsu üksnes kiiresti taastuvast taimsest toorainest valmistatud toidunõudes.”
Tänavune aasta on Orkla Eestil hästi alanud, ettevõtte käibekasv jätkub, ekspordimahud kasvavad ja sellega seoses suurenevad ka tootmismahud. Hästi on käima läinud möödunud aastal tehtud investeeringud ning kasvanud on tootmise efektiivsus, seda eriti Põltsamaa tehases. Muu hulgas alustasid seal tööd esimesed täisautomaatsed robotid mahlapakkide ladustamiseks alustele.
Kalevi tehases käivitati uus täisautomaatne šokolaaditahvlite ja kommikarpide ladustamiskeskus, mis hakkab teenindama nelja tootmisliini. 2019. aastal jätkub investeerimine täiendavatesse tootmisseadmetesse ning efektiivsematesse tootmisprotsessidesse ja -lahendustesse.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele