*Milliste probleemidega teie poole enim pöördutakse?
Praegu on domineeriv ikka tööjõumure. Soovitakse sisse tuua odavat tööjõudu kolmandatest riikidest.
Mida te neile ütlete?
Olen öelnud oma seisukoha välja. Kui nende argument on, et Eesti inimene ei taha neid lihtsaid töid teha, siis täpselt neid samu lihtsaid töid teevad eestlased Soomes, Rootsis või Norras või Skandinaavia maades või igal pool väljaspool Eestit. See järelikult ei ole põhjus. Lahendus ei ole see, et viime eestlased välja ja toome uued inimesed asemele.
Olen käinud Tallinnast väljaspool. Seal on probleemid nii tööjõu kui ka investeeringute osas. Maal on raske saada Kredexist laenu, et ettevõtlust arendada. Siin on meil meetmed töös.
Esmalt teatas väikeste- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon, et nad ei tea, millega te tegelete, ja ministri tasandil on nad üksi jäänud. Seejärel teatas elektroonikatööstuse liit, et pärast teie ametisse tulemist on nende valdkonna sektoril halvemini läinud. Kuidas te seda kommenteerite?
See oli absoluutselt vale info. Tegime ka vastulause. Oleme elektroonikatööstuse liiduga kohtunud ja uus kohtumine on ammu novembrisse planeeritud.
Kus see info siis tuli?
Mina ei oska öelda. Kui nad viitasid minule, siis rohelist raamatut ehk elektroonikatööstuse ABCd töötati välja juba eelmise ministri ajal ja see poliitika peaks kehtima aastani 2020. Minul nelja kuuga polekski võimalik olla midagi ära rikkuda, sest strateegiad on väga pikad. Ja kohtunud ma nendega olen.
Pikemat intervjuud ministriga saate lugeda
Äripäevast.
Seotud lood
Valdkondlike töögruppide külmutamine, ekspordi ja majanduskasvu unarusse jätmine, võõrtööjõu kasutamisele seatud piirangud, teadusrahastuse kärped ja ettevõtete kasvav maksukoormus on Eesti Elektroonikatööstuse Liidu hinnangul riigi poolt äärmiselt destruktiivsed sammud - nii elektroonikasektori vaates kui laiemalt.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.