Ringmajandusele orienteeritud Soome on kohati musternäidis sellest, kuidas ühiskondlike muutusi ellu kutsuda. Soome innovatsioonifondi esindaja Marleena Ahonen rääkis täna toimuval ringmajanduse konverentsil sellest, kuidas meie naabrid sellega hakkama said.
Marleena Ahonen
  • Marleena Ahonen
  • Foto: Raul Mee
Hetkel moodustab ringmajandus globaalsest majandusest vaid 9%, mis tähendab, et väga suur osa toodetest, sealhulgas materjalidest läheb lihtsalt raisku. Oleme olukorras, kus kasutame aina enam toorainet ning kui kõik elaksid nii nagu lääneriigid praegu, oleks vaja ühe planeedi asemel nelja. Marleena Ahoneni sõnul on ringmajandusele üleminek ainus jätkusuutlik tee.
Ringmajandusest rääkides rõhutatakse alati, et tegu pole individuaalse alaga, vaid tiimispordiga ehk tulemuste saavutamiseks on vaja koostööd. Riik peab toetama muutusi läbi seadusloome, ettevõtted omakorda muutma nii tootmis- kui jäätmekäitluse protsesse. Muutused peavad aset leidma juba disainimisprotsessis, et toode oleks vastupidav ja hiljem kasvõi jupiti taaskasutatav. Sa ei pea oma toodet müüma – ringmajanduses on suund rentimisele. Tarbijad omakorda võiksid aina enam eelistada jagamisteenuseid ja -tooteid. Ringmajanduse fundamentaalne mõtteviis peaks tuginema märksõnadel rendi, jaga ja paranda.
Just koostöös peitubki soomlaste edu võti ringmajanduse juurutamisel. Sitra (Soome innovatsioonifond) eestvedamisel kutsuti ümarlauale kõik asjasse puutuvad sidusgrupid (ministeeriumid, ettevõtjad, haridustöötajad jpm) ja ühiselt pakuti välja ideid ja konkreetseid samme, mida iga osaleja saab ringmajanduse juurutamise toetuseks ette võtta. Lisaks avati arvamuste avaldamise võimalus internetis, kus sai osaleda iga Soome elanik. Kokku saadi üle 250 idee, millest tegevuskavasse jõudis 64.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele