Juht, kelle piirkondlikku panust märkavad paljud

Päeval, mil teen intervjuud Juhan Viisega, on koosoleku laual värske auhind Raudmõõga kujul ilutsemas – Lääne-Viruma aasta ettevõtluse aukiri koos muljet avaldava meenega. Viise sõnul ei ole nad spetsiaalselt midagi selleks teinud, et auhindu noppida, pigem räägivad tehtud tööd ise nende eest, jääb mees tagasihoidlikuks. Senised 26 aastat ettevõtte juhtimist võttis Viise kokku sõnadega, et pigem on see olnud justkui ettevalmistus kaasaja väljakutsetele, mis seisavad ettevõtte laienemissoovide ees.

Aru Grupp loodi aastal 1993. Ettevõte on kasvanud läbi aastate üsna suureks, seetõttu on hoovi peal liikumisel abiks tähtedega nummerdatud tootmishooned. Hulja alevikus asub neli tootmisüksust: akende-uste tootmine, treppide ja puitmajade tootmine ning liimpuitkomponentide tootmine enda vajaduste tarbeks.

175 töötajaga ettevõtte ülesehitusest rääkides sõnas Viise, et prioriteediks on olnud jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis. Ka on juhtimine viidud võimalikult horisontaalseks, iga valdkond vastutab oma töölõigu tulemuste eest. Vastutada tuleb igal üksusel ka kindla tootekvaliteedi eest.

E-keskkonna võimekus eeldab tootmisseadmete efektiivsust, kus operaatorite aruanded on tarkvaradega hallatavad ja pilvekeskkonnast igal hetkel jälgitavad. “Omavahelises kommunikatsioonis personaliga kasutame sotsiaalmeedia kanaleid, oleme moodustanud firma vastutusalade jaotuse järgi infogrupid. Materjalide ja toote detailide jälgimiseks on RFID lahendused meil projektifaasis. Teha on selles vallas palju ning lähiaastate tegevuskava on paigas,” rääkis Viise. Tootmise standardiseerimine ja e-poe keskkond on läinud kordades kulukamaks ja tõsisemaks kui algselt plaanitud. “Arendustööd vajavad võtmeisikute pühendumist. Tuleb jagada end põhitöö ja arenduste vahel, paraku nõuavad arendused järjest suuremat osa tähelepanust. Peame püüdma hetkevõimalustest maksimumi,” nentis ta. “Lisaks toimub tehnoloogia arendamine eelkõige meie oma spetsialistide koostöös erinevate seadmete ja tarkvaratootjatega.”

Ettevõttel on ka oma testlabor, mida kasutab ka sakslaste TÜV Eesti OÜ. Laboris tehakse avatäidetele tuulekoormuse ja veepidavuse teste. “Kuna meil on kaks karmi kliimaga turgu – Iirimaa ja Island, mille ilmastikuolud esitavad akendele-ustele lisatingimusi, siis tuleb tooteid parendada ja testida,” kinnitas Viise.

2017. aastal pälvis Juhan Viise maakonna kõrgeima autasu. “Selle eest, et on 25 aasta jooksul kasvatanud oma ettevõtte väikesest saeveskist tõsiseks, rahvusvaheliselt tuntuks puidutööstusettevõtteks,” on kirjas selgituses. Jätkusuutlikkusest rääkides ütles Viise, et oluline on jälgida ettevõtte tegevuse perspektiivi pikemas vaates ja püüda olla maksetingimustes konservatiivne. Reaalelus pole see aga sugugi lihtne ülesanne.

Vaatamata sellele, et Viise sõnul on Eesti puidusektoris potentsiaali, on osad puitmajatootjad sel aastal sunnitud uksed sulgema. Viise ütles, et põhjus võib olla selles, et turu halvenedes muutub ka ostjate maksekäitumine. “Olude sunnil või võimaluse avanedes jätavad vahel ka suured ja soliidsed ostjad lihtsalt maksmata, mis võib tarnija hävitada.

Teine oluline aspekt on, et paljud majatehastest, osaliselt ka Aru Grupp, toodavad maju üksiktellimustena. Selline ettevõtlusmudel kujuneb tihti tõsiseks tootearenduseks ühekordse tehingu tarbeks. Selline mudel sööb kõrgete tööjõukulude ja prototüüpidele iseloomulike vigade tõttu kasumlikkuse olematuks. Sarnased riskid on igas eritöid valmistavas tegevuses ja selline kallis tootmine on paraku Eestist lahkumas odavamatesse piirkondadesse,” prognoosis ta.

Viise tegemisi on hinnatud ka varasemalt. Selle tunnistuseks on 2010. aastal Kadrina aasta tegija tiitel. Auhinnaga koos käis selgitus: ettevõtluse edendamise ja Kadrina Keskkooli tehnoloogiaõpetuse arendamine eest. Kõik sai alguse sellest, kui 2005. aastal Kadrina Keskkool koostöös Aru Grupiga lõid kooli gümnaasiumiõppe juurde insener-tehnilise distsipliini “Ärijuhtimine ja tehnoloogia alused”.

“Eesti on väike maa ja meie ressursid on piiratud. Oma rahvuse ja riigi säilitamiseks tuleb hoida elujõulist majandust, meie võimalus on meie ajud,” selgitas Viise õla alla paneku motiive. Tema sõnul tuleb tehnikateemadel, sarnaselt spordiga, alustada juba varakult. “Hea, kui lasteaias ja algkooli perioodil saavad Lego robotid omaseks mänguasjaks. Hiljemalt gümnaasiumiõppes tuleks alustada CAD joonestamisega,” kinnitas ta. Tehnilise joonestamise ja projekteerimise oskust on tema arvates keeruline kõrgtasemel osata, kui sellega alustatakse alles ülikoolis. Viise võrdleb seda baleriini oskustega, mida harjutatakse juba varasest lapsepõlvest. “Miks see teistmoodi peaks olema insenerialadel,” imestas Viise. “Põhilise valiku teeb ära reaalne elu. Tänaseks on üle maailma tehnikaaladel spetsialistide sissetulek võrreldes muude valdkondadega kiiremas kasvus, töökoha leidmisega ei ole probleemi. See trend on järsult tõusev. Kogu tuleviku tehnika vajab ehitamist ja hooldamist. Tehnikat inimese kohta siin planeedil saab järjest enam, siin ongi meie võimalus,” põhjendas Viise tehnika alade süvaõppe vajalikkust Eesti koolides.

Tema eestvedamisel pandi õppekavasse lisaks arvutijoonestamisele logistika, loogika, tugevusõpetus, juhtimine, müügitöö, ettevõtluse finantsalused ja algusaastatel ka tehniline inglise keel. Õpilased käisid praktikal Aru Grupis ja firma koostööpartnerite juures paarinädalasel välispraktikal.

“Kui varasemalt oli tegemist lisaainetega gümnaasiumiõppes, siis tänaseks on sellest Kadrina Keskkoolis välja kasvanud Reaaltehniline õppesuund. Oskuste taseme kontrolliks kutsuti 2010 ellu CAD joonestamise võistlus CADrina, et TTÜ ja TTKK üliõpilastega mõõtu võtta. Üritus toimub juba kümnendat korda. 2017 lisandus noorematele mõeldud CADrobotics ja sportlastele korvpallivõistlus CADcup,” ütles Viise lõpetuseks.