Silmeti juhatuse liikme Raivo Vasnu sõnul on mullu kasumit kolmekordistanud firma võtnud ette suuremahulise koostöö autotootjatega ning lootusi pannakse ka metalli maailmaturuhindade tõusule.
Silmetil on Sillamäel üks kõige kaasaegsema sisseseadega analüütikalabor Euroopas.
  • Silmetil on Sillamäel üks kõige kaasaegsema sisseseadega analüütikalabor Euroopas.
  • Foto: Veiko Tõkman
Eesti edukate ettevõtete edetabelis TOP 100 esikümnesse jõudnud Silmeti toodetud oksiide saab rakendada katalüsaatorites, mida kasutatakse autode heitgaaside ohtlikest ainetest puhastamisel. "Teeb õhu puhtaks, mis tagant summutist tuleb," rääkis Raivo Vasnu Äripäevale.
Tema sõnul on tegu pika vinnaga investeeringuga – tootjatega on läbirääkimised edukalt peetud, aga iga uue tootmisliini käivitamisel tuleb läbida vastav sertifitseerimine. Teadupärast on viimastel aastatel autotootjaid tabanud nn heitmeskandaalid. "Autotööstuses ei taha keegi tagasikutsumisi, nii et rõhk on kvaliteedil," ütles Vasnu.
Ta tõdes, et muldmetallide tootjate elu on raskeks teinud maailmaturu hindade langus. "Sel aastal majanduskeskkond ei soosi. Metallihinnad on maas – põhja kätte saanud, edaspidi saab ainult ilusamaks minna," rääkis Vasnu. Seda on tema sõnul näha ka klientide poolelt, kes püüavad just praegu allkirjastada võimalikult pikaajalisi fikseeritud hinnaga lepinguid.
Kasumi suutis Silmet lausa kolmekordistada – mullu oli see 14,2 miljonit eurot, 2017. aastal 4,6 miljonit. Äripäeva Infopanga andmetel ületas ettevõte tänavu esimeses kvartalis mullust käivet, teises ja kolmandas kvartalis jäi aga 2018. aasta tulemustele veidi alla.
Ettevõte taastus mullu lõplikult ka 2015. suurest tulekahjust hüdrometallurgia tootmisüksuses, mis hävitas ühe tootmishoone täielikult. Nii kasvas haruldaste metallide tootmismaht aastaga 52 protsenti, müügitulu aga 61 protsenti.
Mullu viidi efektiivsuse nimel läbi ka koondamisi – töötajate arv vähenes aasta võrdluses 466-lt 435-le, selle arvel tõsteti aga töötajate palka.
Loe pikemalt Äripäevast.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele