“Ühtlasi on Norra hüttide ehk vabaajamajade riik – see on nende elulaad. Ma ise nimetan end ka elulaadiettevõtjaks, mitte selliseks tüüpiliseks ärimeheks. Ma teen seda, mis mulle meeldib, ja ma teen seda oma väärtustele tuginedes ning arvestades teiste osapoolte soove ja huvisid,” ütles Saul.
Ühel hetkel viis elu Argo Sauli kokku Norra vabaajamajade grand old man’iga, Asbjørn Bueniga. Juba esimest korda kohtudes lõid mehed käed ühise ettevõtte alustamiseks. „Ei olnud turu-uuringuid, äriplaane ega taustauuringuid. Leppisime vaid kokku, et kahe nädala pärast tuleb Buen Eestisse tagasi ja selleks ajaks oli mul vaja otsida rendipind. Nii oligi. Seejärel käisime ehitusmaterjalide kauplustes, tegime Puukeskusest 400 000 krooni eest esimese puidutellimuse ja soetasime mõned seadmed. Kaks nädalat hiljem tootsime esimese maja, mis tänaseks on enimmüüdud vabaajamaja mudel Norras,“ rääkis Saul.
Keegi ei teadnud ega tülitanud
Norra hütid on oma ruutmeetri tasemelt sarnases hinnaklassis nagu eramud. „Norrakas hindab väga oma kvaliteetaega ja ta on valmis oma rännikuäärsesse või mägimajakesse palju investeerima. Ta veedab seal väga palju aega – tihti sõidetakse neljapäeval sinna ja tagasi tullakse esmaspäeval. Ühiskond on väga mobiilne, kõikjal saab ju tänapäeval telefoni ja arvutiga tööd teha,“ selgitas Saul hüttide populaarsuse tagamaad.
“Võtsime vastu otsuse, et esimesel aastal müüme Norras ainult ühte tüüpi maja. Esimesel aastal õnnestus meil seda maja müüa 25 ühikut. Teisel aastal tundsime, et jah, see hull otsus, mille me jooksujalu tegime, võib-olla tõesti käivitubki ja otsustasime kaasata kolmanda partneri, kes mitte ei maksnud oma osaluse eest meile, algsetele omanikele, vaid ettevõttesse. Nii avanes meil võimalus soetada väike tootmiskompleks,” rääkis Saul ja lisas, et tegelikult oli niimoodi väga hea toimetada – mitte keegi ei teadnud ega tülitanud neid. “Olime suunanud oma tegevuse ainult ühele turule, praktiliselt ühele tootele ja ühele müügikanalile,” meenutas Saul.
2007. aastaks tundsid ettevõtte asutajad, et vabaajamajade mureks on sesoonsus ja riskide maandamiseks peaks kompima uusi turge ning tegema uusi tooteid. “2008. aastast hakkasime tootma ka elementmaju ja oleme neid lisaks vabaajamajadele teinud päris mitmele turule. Oleme teinud ka elumaju, ridamaju, kortermaju ja katsetanud oleme ka moodulmajadega, aga praegused tootmistingimused ei ole meil selleks siiski piisavad – vaja oleks rohkem ruumi. Ja sellepärast tegimegi strateegilise otsuse asutada Nurban AS Lääne-Norras – seal tegime esimese kahe aastaga päris kenad projektid ning kaasasime alltöövõtjana teisi majatehaseid, et need projektid ära teha,” rääkis Saul.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.