Tööstusmetallid on uuel aastal jälle tõusmas, põhjuseks häired mitmete metallide tootmises, madalad varud ning mure globaalse pakkumise pärast. Prognoositakse, et puudujääk metallidest aina suureneb.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tegi valitsusele saadetud pöördumises ettepaneku kehtestada ajutise meetmena elektrile piirhind 80 eurot/MWh ja langetada gaasi aktsiisimäär ELi poolt kehtestatud miinimumini. Koja hinnangul tuleks nimetatud meetmeid rakendada tagasiulatuvalt eelmise aasta neljandast kvartalist.
Vask ja mitmed teised metallid on viimastel nädalatel odavnenud, sest turuosalised karvad koroonaviiruse omikronitüve ning selle mõju maailmamajanduse taastumisele. Samas on mitmed tööstustoorained nagu rauamaak, tsink ja alumiinium hoopis tublisti kallinenud.
Kõrgele tõusnud hinnad ning probleemid Hiina majandusega on viimastel nädalatel tööstusmetalle surve all hoidnud. Seda vaatamata asjaolule, et dollari kallinemine on oktoobris ja novembris peatunud. Eranditena saab välja tuua tina ja ka väärismetallid, mis on võtnud uuesti suuna üles.
Tööstusmetallid on mõne erandiga sattunud viimastel nädalatel müügisurve alla, sest Hiina kinnisvaraarendajat Evergrandet ähvardab pankrot ning Föderaalreservi eelmise nädala kohtumisel vihjati intresside oodatust varasemale tõstmisele. Pikem trend on aga jätkuvalt üles.
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.