Kontsern BLRT Grupp on üks väheseid Eesti ettevõtteid, mis jätkab tegevust Ukraina territooriumil pommirünnakute all olevates linnades. Sõda on mõjutanud ettevõtte tegevust mitmel tasandil, selle juht Fjodor Berman tunnistab, et on ka ise muutunud.
BLRT Grupi juht ja suurosanik Fjodor Berman on pärit Ukrainast ja sõda on talle valus teema.
Foto: Liis Treimann
Delovõje Vedomosti küsis Bermanilt isiklike ja äriliste muudatuste, aga samuti kontserni tulevikuplaanide ja konflikti kohta väikeaktsionäridega.
Intervjueerisin teid viimati 25. veebruaril 2022. aastal. Siis ütlesite, et sõda Ukrainas on väga suur määramatus. Kas aasta hiljem on määramatust rohkem või vähem?
Ma mäletan meie vestlust. Meie jaoks oli pärast sõja algust toimunu üllatus. Tol ajal ei osanud ma ausalt öeldes isegi ette kujutada, milleni see viib.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sellest tragöödiast saab peagi juba aasta. Kui me teiega rääkisime, siis ütlesin, et me maksime Ukraina töölistele plaaniväliselt palka. Täna kahvatub see kõik nende tagajärgede ees, mis meil nüüd on.
Ukraina ärisuunaga tegeleb rohkem minu vend Igor – ta tunneb iga töötajat. Me teame, millega inimesed on silmitsi seisnud, ja püüame neid aidata: eluaseme, töö ja kõige muuga.
Tänini lahendamata küsimused kahjustavad Eesti ettevõtete ellujäämise tõenäosust ning konkurentsivõime näitajaid, kirjutab BLRT Grupi juhatuse esimees Fjodor Berman vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.