Teadmatus pakendiseadusest võib tuua ettevõtjale suure lisakulu
Igal aastal on Eestis sadu ettevõtteid, kellele tuleb pakendiaktsiis ja pakendiettevõtteks olemine üllatusena. Pakendiseadus näeb ette, et maale toodud ja Eestis pakendatud ning siin müüdud toodete ümber olev pakend tuleb ettevõtjatel kokku koguda ja taaskasutada. Valdavalt seda ettevõtjad ei tee ning seetõttu tuleb tasuda riigile pakendiaktsiisi.
Pakendiaktsiisi eesmärk on olla n-ö ennetav maks, et vältida keskkonna saastamist. See peaks motiveerima pakendiettevõtjat turule lastud pakendeid ringlusse suunama.
Eesti Maksu- ja Tolliamet tuletab oma kodulehel küll ettevõtetele regulaarselt meelde, et „pakendiettevõtjatel tuleb Eestis müüdud, vahetatud, tasuta võõrandatud või omatarbeks kasutusse võetud kauba pakendi kohta esitada aktsiisideklaratsioon ning tasuda pakendiaktsiis“. Kuid ikkagi on Eestis igal aastal mitusada ettevõtet, kellele tuleb selline pakendiseaduse säte üllatusena.
Pakendiaruandlus tuleb ettevõtjale üllatusena
Valdavalt ettevõtted ise pakendeid kokku koguda ning taaskasutusse suunata ei suuda ning seda teevad nende lepingulised partnerid – näiteks Eesti Pakendiringlus. Nagu ütleb EMTA koduleht: „Pakendiaktsiis on üks keskkonnakaitse meede, mille eesmärk on ettevõtjad, kes oma pakendijäätmete taaskasutamisega ei tegele, suunata organiseeritud jäätmekäitluse juurde ja taaskasutusorganisatsioonidega liituma.“
Pakendiettevõtjaid ühendavad organisatsioonid täidavad kohustuse ettevõtete eest: korraldavad pakendite kogumise ja taaskasutusse suunamise liikmetele. Probleem on selles, et alustavad ettevõtted saavad tihti nõudest ja võimalusest anda oma kohustus üle spetsialistidele teada üldiselt ebameeldiva üllatusena EMTA-lt koos aktsiisinõudega.
Ka meie poole pöördub palju ettevõtjaid pärast seda, kui EMTA on küsinud neilt pakendikoguseid eelmise aasta kohta. Kui ettevõte ei ole taaskasutusorganisatsiooniga lepingut sõlminud, jäävad seaduse järgi Eesti turule lastud pakendid kogumata ja taaskasutamata ning pakendiettevõtja peab tasuma aktsiisi. Näide: ettevõte toob Eestis turule ühe tonni plastpakendit – selle pealt on aktsiisimäär 2500 eurot/t. Pakendiringlusega liitudes oleks aga ühe tonni tariif 115 eurot/t.
Tule osale 10. mail kell 11.00 - 12.30 toimuval veebiseminaril "Pakendiaruandlus: uus kohustus ettevõtetele pakendiseadusest"
Registreeru SIIN
Kes on pakendiettevõtja?
Pakendiettevõtja on isik, kes pakendab kaupa ja müüb selle Eesti turul, kes impordib Eestisse pakendatud kaupa ning kes müüb (sh vahendab) pakendatud kaupa Eestis. Allikas: Keskkonnaministeerium
2 soovitust alustavale pakendiettevõtjale
– Lisaks korras raamatupidamisele on tähtis ka pakendiarvestus: hoia pakendiarvestusel ja- kogustel regulaarselt silm peal, et vältida ebameeldivaid üllatusi.
– Sõlmi leping taaskasutusorganisatsiooniga – see on odavam kui Maksu- ja Tolliametile pakendiaktsiisi maksmine.
Seotud lood
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele