Raport: vesinikutehnoloogia on Eestile majanduslikult kasulik, kuid eeldab mahukaid investeeringuid
Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane märgib, et vesinikutehnoloogial on lähimatel kümnenditel potentsiaal olla Euroopa transpordi ja energiamajanduse keskmes, kuid positiivse keskkonnamõju saavutamiseks tuleb tootmisel kasutada taastuvaid energiaallikaid. “Vesinikutehnoloogia ootab globaalset läbimurret vesiniku tootmises, sest hetkel toodetakse üle 95% vesinikust endiselt fossiilkütuseid kasutades, peamiselt metaanist. Selliselt toodetud vesinik soodustab globaalset soojenemist samal määral kui fossiilkütuste otsepõletamine,” ütles Varblane pressiteates.
Seotud lood
Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamiseks ja kestlikuks arenguks tuleb senisest enam panustada rohetehnoloogiate arendamisse. Murekohaks on, et Eesti riigi tugi teadus- ja arendustegevusele kohalikes ettevõtetes on rahvusvahelises võrdluses napp ja ebastabiilne, selgub täna avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist “Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis”.
Puidupõhised biotooted saavad tulevikus asendada naftapõhiseid ning biorafineerimises on Eestil tugev majanduslik potentsiaal nii teadus- ja arendustegevuses kui ka tootmises, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Puidu biorafineerimine: hetkeseis ja väljavaated”.
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele