Eesti tööstuse tulevik: vajame muutusi, uusi ideid ja rohkem erainvesteeringuid
Olukorras, kus tööstustoodang on langenud enam kui aasta ning jaanuar tõi uued maksutõusud, on vältimatu vajadus midagi muuta. Mida täpsemalt, selle üle arutlevad tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE nõuandva kogu liikmed.
Eesti tööstuse arengu vundamendiks on tugev haridussüsteem, püsiv innovatsiooni panustamine ning mõtteviis, et meie koduturg on terve maailm, kirjutab Harju Elekter Eesti üksuse tegevjuht Alvar Sass vastuseks Tööstusuudiste küsimusele Eesti tööstuse "pikast plaanist".
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon ja Eesti Taastuvenergia Koda pöördusid kliimaministri ning majandus- ja kommunikatsiooniministri poole ettepanekuga luua valitsuse juurde kõrgetasemeline ja laiapindne juhtrühm, mis riiklike otsuste ning energiatootjate tegevuste toel tooks Eesti majandusse miljarditesse eurodesse ulatuvaid investeeringuid, majanduskasvu, töökohti ja innovatsiooni.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.