Eesti tööjõukulud on jõudnud tasemele, kus investeeringud tehnoloogiasse on konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvatamiseks saanud baasvajaduseks, kirjutab Riigikogu liige ja AIRE nõuandva koja liige Andres Sutt vastuses Tööstusuudiste arvamusliidrite küsitlusele.
Andres Sutt

Seotud lood

Arvamused
  • 25.01.24, 16:30
Aivar Aus: tööstusesse suhtutakse kui lõputusse rahamasinasse
Inimeste ostujõu taastumist takistavad maksutõusud ja ekspordi sihtriikide majandusraskused ei luba ka meil oodata lähiaastatel majanduse kasvu, kirjutab Premia Tallinna Külmhoone AS juhatuse esimees Aivar Aus vastuses Tööstusuudiste sektori arvamusliidrite küsitlusele.
Arvamused
  • 24.01.24, 13:47
Sirje Potisepp: kaotatud kohti poeriiulitel on pea võimatu tagasi saada
Halvimad ajad toiduainetööstuses peaksid olema möödas, kuid valitsuse soovimatus omamaist tootmist kaitsta on andnud eeliseid konkurentidele, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp vastuses Tööstusuudiste sektori arvamusliidrite küsitlusele.
Arvamused
  • 26.01.24, 11:15
Heiki Einpaul: muud väljapääsu pole, kui tegeleda kokkuhoiuga
Eesti tööstuse jaoks on lähiaastate kõige suuremaks väljakutseks kaduv konkurentsivõime, kirjutab masinatootja Hekotek suuromanik Heiki Einpaul vastuses Tööstusuudiste sektori arvamusliidrite küsitlusele.
Arvamused
  • 14.11.23, 10:47
Andres Sutt: taastuvenergia, tehisintellekt ja avatud talendipoliitika on võtmesõnad tööstuse arengus
Eesti SKP inimese kohta viivad 50 000 euroni avatud talendipoliitika ning erasektori investeeringud taastuvenergeetikasse, keskkonna jalajälje vähendamisse ja tehisintellekti. Tööstusel on selles järgmise kümnekonna aasta eduloos kanda oluline roll, sest ilma kohaliku tööstuseta seda hüpet ei sünni, kirjutab endine ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, praegune Riigikogu liige (Reformierakond) Andres Sutt vastuseks Tööstusuudiste sektori arvamusliidrite küsitlusele.
  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele