Majandusteadlased: pikas plaanis tõstaks Eesti konkurentsivõimet kohustuslik keskharidus
Arenguseire Keskuse tellimusel analüüsisid Tartu Ülikooli majandusteadlased Eesti majanduspoliitika kitsaskohti ning tõid välja ettepanekud majanduse konkurentsivõime tõstmiseks.
Eesti kui väikeriigi kõige olulisem omadus on võimekus toimida strateegiliselt ja olla kohanemisvõimeline, kirjutab professor Urmas Varblane Arenguseire Keskuse blogis.
Arenguseire Keskuse värske lühiraport “Energiaühistute kujunemise väljavaated Eestis” toob esile, et tulevikus saavad elektrienergia tootmiseks ühistutesse koondunud kodumajapidamised katta olulise osa enda tarbitavast elektrienergiast, mis vähendab majapidamiste kulusid ja suurendab varustuskindlust.
Puidupõhised biotooted saavad tulevikus asendada naftapõhiseid ning biorafineerimises on Eestil tugev majanduslik potentsiaal nii teadus- ja arendustegevuses kui ka tootmises, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Puidu biorafineerimine: hetkeseis ja väljavaated”.
Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamiseks ja kestlikuks arenguks tuleb senisest enam panustada rohetehnoloogiate arendamisse. Murekohaks on, et Eesti riigi tugi teadus- ja arendustegevusele kohalikes ettevõtetes on rahvusvahelises võrdluses napp ja ebastabiilne, selgub täna avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist “Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis”.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.