Eesti Energia valmistub plastikeemia tehase ehitamiseks
Eesti Energia plaanib Ida-Virumaale rajada ringmajandusel põhineva keemiatööstuskompleksi, mille toodang oleks tooraineks rahvusvahelistele plastitööstustele.
Kuigi investeeringud tööstusvaldkonda on langenud ja firmajuhid ennustavad investeeringute jätkuvat vähenemist, on Eestisse kerkimas ligi paarkümmend uut tehast. Usinaim tootmispindade laiendaja on metallitööstus.
Keskkonnaamet avalikustas otsuse eelnõu, millega saaks Enefit õlitootmiseks keskkonnakompleksloa üksnes 10 aastaks ning tingimusel, et ettevõte astub selle aja jooksul samme kliimamõju oluliseks vähendamiseks.
Eesti Energia õlitehaste kliimasõbralikumaks muutmine nõuab suuri investeeringuid ning selleks otsitakse ka välisinvestoreid, märgib Eesti Energia keemiatransformatsiooni juht Lauri Karp saates "Energiatund".
Eesti Energia investeeris mullu teadus- ja arendustöösse 11,9 miljonit eurot, keskendudes enda tegevuse keskkonnajälje vähendamisele ning klientidele nutikamate ja kasulikumate teenuste arendamisele.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.