Kliimaministeerium tuletab ettevõtjatele meelde, et keskkonnatasude seadus võimaldab saastetasu maksmise asendada hoopis kohustusega panustada keskkonnakaitsesse, seda juhul kui nende tegevuste tulemustel väheneb keskkonna saastamine vähemalt 15%.
2023. aastal deklareerisid ettevõtted Eestis kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu või vee saastamise ning vee erikasutusõiguse tasu kokku ligikaudu 102 miljonit eurot, mis on ligi 47 miljonit eurot vähem kui aastal 2022. Keskkonnaameti kontrollide tulemusel suurenes deklareeritud keskkonnatasude summa täiendavalt ligi 400 tuhande euro võrra.
Alates 2024. aasta algusest tuleb ettevõtetel tasuda keskkonnatasu veel ladestamata jäätmete eest, kui need on enne taaskasutamist jäänud seisma enam kui kolmeks aastaks. Liialt kauaks seisma jäänud jäätmed tuleb kõrvaldada või suunata taaskasutusse hiljemalt 2023. aasta lõpuks.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.