Avalik sektor ei ole jäätmekäitlusega hakkama saanud. Planeeritav jäätmereform suurendab omavalitsuste rolli veelgi, kuid jäätmemajandus tuleks anda hoopiski erasektori kätesse, kirjutab Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude.

- Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude sõnul tuleks jäätmemajandus anda rohkem erasektorile
- Foto: Eiko Kink
Äsja saime teate, et Euroopa Komisjon on algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse seoses sellega, et meil on täitmata jäätmete kogumise ja ringlusse võtmise sihtarvud. Eesti läks 2005. aastal üle omavalitsuskesksele jäätmekorraldusele ning kõhklematult võib väita, et see ja Iru jäätmepõletusjaama avamine 2013. aastal on toonud kaasa olukorra, kus jäätmete ringlusse võtmine jääb maha nendest sihtarvudest, mida EL ootab.
Mis seisus on jäätmekäitluse sektor? Tutvu Äripäeva Infopanga jäätmekäitluse aastaraportiga
SIIN.
Omavalitsused on olnud valdavalt huvitatud odava hinna saamisest, kuigi sektori ettevõtted on kõigi nende aastate jooksul korduvalt teinud ettepanekuid, mida peaks muutma, et jäätmete ringlusse võtmine paraneks, ei ole ei valitsuse liikmed ega ametnikud Eesti halva tava kohaselt neid ettepanekuid arvestanud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.