Toiduliit: eratarbijate madal kindlustunne kandub edasi toidutootjatele
Pool Eesti majandusest tuleb eratarbimisest ja kui tarbija kindlustunne on madal, mõjutab see otseselt toidusektori käekäiku, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina Eesti Toiduainetööstuse Liidu 10. koostöö konverentsil „Lennukalt edasi“.
Enamik toiduainetööstuse tegevusaladest lõpetasid 2023. aasta kasumiga ja ainsana jäi kahjumisse lihatööstus, kuid arvestades senist kiiret üleüldist hinnatõusu, mis ei rauge ka järgmisel aastal, on Eesti ettevõtete konkurentsivõime jätkuvas languses, kirjutab Toiduliidu juht Sirje Potisepp tänavuse Toiduainetööstuse TOPi kommentaaris.
Olukord lihaturul saadab vastandlikke sõnumeid, sest on mõned hakkamasaajad ja palju rohkem kaotajaid, kirjeldab Nõo Lihatööstuse tegevjuht Ragnar Loova olukorda lihatööstuses.
Tänavuse toiduainetööstuse TOPi põhitegija on kakao, mis ühelt poolt viimasel ajal enim kallinenud tooraine, aga teiselt poolt ka tänavuse TOPi võitja põhikaup, mida müüakse selles firmas enim Venemaale.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.