“Kui vaadata Lääne-Euroopa tühje ladusid ja 90ndate demilitariseerimise perioodi, kui kõik mõõgad atradeks taoti, siis ma arvan, et nende ladude täitmine kestab veel vähemalt 10 aastat,” tervitab relvatööstur valitsuse plaani rajada eelduslikult 120 miljoni euroga lõhkeainetehas.
Eesti Arsenali juht Jens Haug tõdes, et lõhkeaine kättesaadavus Euroopas on suuresti lõppenud, mistõttu tervitab ta riigi plaani ise tootma hakata. Haug ise riigi loodavasse äriühingusse investoriks ei kipu, ent usub, et riigi toel on Eesti plaan Euroopa lõhkeaine tootjatele hiilgav võimalus.
  • Eesti Arsenali juht Jens Haug tõdes, et lõhkeaine kättesaadavus Euroopas on suuresti lõppenud, mistõttu tervitab ta riigi plaani ise tootma hakata. Haug ise riigi loodavasse äriühingusse investoriks ei kipu, ent usub, et riigi toel on Eesti plaan Euroopa lõhkeaine tootjatele hiilgav võimalus.
  • Foto: Mihkel Maripuu
Praegu näeb valitsuse kondikava ette, et sõjalist lõhkeainet heksogeeni ehk RDXi võiks valmistada põlevkiviõli tootmise jääkproduktist ehk heksamiinist. Viru Keemia Grupp pole tootmist testinud ega heksamiiniga tegelenud, aga laias laastus tähendab see formaliini segamist ammoniaagiga, selgitas kommunikatsioonijuht Irina Bojenko.
“Kas see on äriliselt mõistlik, ei oska kommenteerida,” lisas Bojenko. Konkurendi Enefit Poweri juht Lauri Karp tõdes nädal tagasi “Aktuaalses kaameras”, et kui planeeringute taha plaan toppama ei jää, siis tootmine võiks alata kõige varem kolme ja poole aasta pärast.
Loe täispikka lugu Äripäevast.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele