Reformierakond ja Eesti 200 lubasid riigikogu valimiste eel, et kehtestavad võimule saades kliimaseaduse. Nüüd kahekesi riiki tüürides jäetakse kliimaseaduse eelnõu aga sahtlisse. Poolteist aastat pingutusi siiski luhta ei lähe, lubavad asjaosalised.
Praeguses koalitsiooni alusleppes pole sõnagi keskkonnast, kuid maikuuks pannakse täpsem plaan paika, ütlevad peaminister Kristen Michal (vasakul) ning energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Seotud lood

Saated
  • 25.09.24, 16:00
Marku Lamp: kliimaseadus seab metsandusele ainult kohustusi, aga juhiseid nende saavutamiseks napib
Maaülikoolis on fookuses on nii metsanduse uurimistöö kui ka inseneriõpe, rääkis Maaülikooli metsandus- ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp raadiosaates “Mets ja majandus”. Juttu tuli ka metsandust puudutavatest seaduseelnõudest.
Uudised
  • 06.08.24, 10:01
Uus kliimaseadus kujundab töösturite elu aastakümneteks
Kliimakindla majanduse seadus sätestab ettevõtjate jaoks trajektoore, mida mööda on neil mõistlik liikuda, ütles minister Yoko Alender. Et ettevõtjad reaalselt nende trajektooride järgi liiguksid, selleks pakub seadus erineva kaliibriga meetmeid.
Saated
  • 03.09.24, 11:04
Eesti Energia tehase jaoks tehti kliimaseaduses leevendus. “See on teatud mõttes ikkagi sundvalik”
Paradoksaalsel kombel lubab uus kliimaseadus põlevkivisektoril järgmise 10 aasta jooksul oma heitkoguseid märkimisväärselt suurendada. Sellise kompromissi pidi kliimaministeerium tegema, et mitte raisku lasta Eesti Energia 350miljonilist investeeringut uude õlitehasesse, rääkis saates “Kuum tool” kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets.
Uudised
  • 17.05.24, 08:07
Keskkonnaühendused on vastu kliimaseaduses majanduse tähtsustamisele
Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Päästame Eesti Metsad MTÜ saatsid kliimaministrile pöördumise, milles avaldavad sügavat nördimust kliimaministeeriumi plaani üle nihutada kliimaseaduse fookus keskkonnahoiult majanduse arengule.
  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele