Valitsus astus metsanduse põhimõttelise sammu: 70% Eesti metsadest jääb majandamiseks, 30% looduskaitseks
Valitsus langetas täna põhimõttelise otsuse kujundada Eesti metsanduspoliitika aluspõhimõtted viisil, mis sätestab seadustes selge vahekorra: kuni 70 protsenti metsamaast jääb majandusmetsadena kasutusele, kuni 30 protsenti aga kaitse alla.
Kliimaministeerium tutvustas täna kooskõlastusringile saadetud looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatuste paketti, mis tooksid metsandusse puupõllud, rohkem püsimetsandust ja lageraie keelu kaitsealadel. Kaitse all olevate alade pindala kasvab kuni 30% EEsti maismaast, kuid mitte rohkem.
Metsanduses on vaja leida tasakaal eri huvide vahel, aga samuti pikka, vähemalt aastani 2050 kehtivat plaani, rõhutas Kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming ministeeriumi ettevalmistamisel olevat metsandusreformi tutvustades.
Eesti Erametsaliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud Metsandusfoorumil tõdeti, et poliitilisest populismist kantud metsanduspoliitika vähendab meie metsandussektori efektiivsust ja sellest on paljuski tingitud ka puidutööstuse tootmismahtude langus.
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.