Eksperdid: Euroopa kaitsesektori mõtteviis vajab kiiret ajakohastamist
Lääneriigid on jäänud maha kaasaegse sõjapidamise tegelikkusest ning kaitsetööstuse innovatsioon vajab kiiret ja süsteemset kiirendamist, tõdesid eksperdid Tallinnas toimuva tehnoloogiakonverentsi Latitude59 avasündmusel Thinking in Billions.
Eesti kaitsetööstusettevõtteid ühendav kaitsetööstusklaster tuli välja viit riiki hõlmava Balti Droonimüüri kontseptsiooniga. Algatajate hinnangul oleks vajaliku tehnika tootmine ja rakendamine võimalik suhteliselt kiiresti.
Eesmärk luua lahendus, kus rünnaku saab täielikult eelnevalt programmeerida ilma operaatori sekkumiseta
Relva iseseisev otsustamine rünnaku hetke ja kestuse üle oleks täiesti uue ajastu algus Ukraina sõjas. Senini langetab rünnakuotsuseid lahingus ikkagi veel inimene.
Kaitseministeerium saatis kooskõlastusringile relvaseaduse rakendusaktide eelnõud, millega ajakohastatakse relvade ja laskemoona käitlemise nõuded ning lihtsustatakse kaitsetööstuse tegutsemisvõimalusi Eestis. Muudatuste keskne eesmärk on soodustada valdkonna arengut, kõrvaldades ebavajalikku bürokraatiat ja täpsustades seni ebaselgeid tõlgendusi.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.