Valitsus otsustas suunata ligi 200 miljonit eurot Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondide kasutamata vahenditest kaitsevõime tugevdamiseks. Sellest 23,8 miljonit eurot investeeritakse Eesti kaitsetööstuse tootearenduse toetamisse, et kasvatada sektori ekspordipotentsiaali ja edendada innovatsiooni.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kuulutas välja valikpakkumise ettevõtetele, kes soovivad Pärnumaale Ermistu piirkonda rajatavas kaitsetööstuspargis hakata tootma laskemoona, lahingumoona, sõjalist lõhkematerjali, lõhkeainet või nende komponente.Pakkumiste tähtaeg on 15. juuni, tootmisega soovitakse algust teha hiljemalt 2027. aasta alguses.
“Kaitsetööstuspark peaks meil täna juba olemas olema, mitte alles 2027”
Kaitsetööstusfirma Milremi asutaja ja juht Kuldar Väärsi keskendub praegu ettevõtte pikaajalisele strateegiale ja valmistab ette viie aasta pikkust arengut. “Aastal 2030 oleme globaalne liider maismaarobootika terviklahenduste turul,“ märgib tippjuht, kelle sõnul on just 2025. aasta ettevõtte jaoks murranguline.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.