Energeetikasektori juhid: palgasurve kasvab, investeeringud jätkuvad, kasumlikkus on surve all

Eesti probleem on selles, et valitsus ei tegele raha puuduse juurpõhjuse ehk liiga suurte kuludega, ütles ettevõtja, Alexela suuromanik Heiti Hääl saates „Kuum tool“.

Kliimaministeerium saatis kooskõlastamisele elektrituru- ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mis parandab elektrisüsteemi toimepidevust ja suurendab tarbija õigusi ning loob võimalusi taastuvenergia jagamiseks. Samuti leevendatakse alakasutustasu kuni 15 kW tootmisseadmetele.

Eesti Energia teenis tänavu teises kvartalis 387,8 miljonit eurot müügitulu, mis on 7% vähem kui mullu samal ajal. Kontserni normaliseeritud puhaskasumiks kujunes 33,1 miljonit eurot. Tulemust mõjutasid enim madalad elektrihinnad, mis langetasid ka investeeringute tasuvust.

Eleringi puhaskasum langes tänavu esimesel poolaastal 6,3 miljoni euroni, jäädes eelmise aasta sama perioodi tulemusele 4,3 miljoni euro võrra alla. Ettevõtte sõnul avaldab kasumlikkusele survet võrguteenuste tulude vähenemine ja kasvavad kulud energia varustuskindluse tagamiseks.

A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.