Valitsus leevendas välistööjõu reegleid: töörände suurendamine sai rohelise tule
Valitsus andis rohelise tule töörände suurendamisele, mis tähendab, et tööstus- ja logistikasektorile suunatud kursimuutus tõstaks rändekvoote ning langetaks palganõudeid.
Tanel Kiik debatis: ettevõtjate erahuvid ei tohiks dikteerida tööjõupoliitikat
Välistöötaja palkamisel teevad ettevõtted ka ise taustakontrolli, mida võiks riik rohkem usaldada, ütles metallitööstuse Radius Machining asutaja Veljo Konnimois äsja toimunud Arvamusfestivalil.
Valitsuse plaan luua tööjõupuuduses valdkondadele erisus oskustöötajate värbamiseks välismaalt on saanud tugeva toetuse ettevõtlusorganisatsioonidelt. Eesti Tööandjate Keskliidu ja Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul on tegu vajaliku sammuga, et leevendada oskustööjõu puudust ja hoida Eesti ettevõtted rahvusvahelises konkurentsis.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo kohtumisel ettevõtlusorganisatsioonide esindajatega arutati ettevõtjate ettepanekuid valmivasse koalitsioonileppesse. Oluliseks teemaks on tõusnud oskustöötajate kättesaadavus.
Eesti tööturul jääb järgneva kümnendi vaates igal aastal puudu umbes 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, kelle vajadust Eesti tasemehariduse lõpetajad ei suuda katta. Välistööjõu kaasamine teatud ulatuses on möödapääsmatu, selgub värskest OSKA uuringust.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.