Eesti saematerjaliturg stabiliseerub. Kohava: „Konkurentsivõime tuleb üha enam efektiivsusest, mitte mahust“
Eesti okaspuu saematerjali turg on viimase nelja aastaga teinud läbi põhjaliku ümberkujunemise ning 2026. aastaks on uus struktuur sisuliselt kinnistunud. Kui enne 2022. aastat oli Venemaa oluline tarnija, siis nüüd tuleb ligikaudu kaks kolmandikku impordist Soomest.
2026. aasta kujuneb Eesti puiduturul valikute ja ajastuse aastaks. Palgiturul püsib nõudlus, paberipuit otsib hinnapõhja ja energiapuidu väljavaateid juhivad üha enam gaasi- ning naftaturg, mitte mets, kirjeldab turuseise metsandusspetsialist Heiki Hepner puiduturu ülevaates.
Kanada saeveskid valmistuvad muutusteks - pikaaegne sõltuvus USA turust on muutunud riskiks, mistõttu on tootjad hakanud reaalseteks sihtturgudeks pidama Euroopat, Ühendkuningriiki ja Lähis-Ida. See tähendab ka võimalikku loobumist tollmõõdustikust ning investeeringuid uude tehnoloogiasse, et toota Euroopa standarditele vastavat puitmaterjali.
Euroopa saematerjaliturg jääb vinduma – nõrk nõudlus ja kõrged toormehinnad piiravad taastumist. Eestis on näha mõõdukat hinnakõikumist, kuid pilt püsib killustatuna.
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.