Masina- ja metallitööstuse palgad kasvasid eelmisel aastal märkimisväärselt ning mitmes ettevõttes ületas keskmine brutokuupalk juba 3000 euro piiri. Infopanga kvartaliraporti andmetel ulatus masina- ja aparaaditööstuse keskmine brutopalk 2025. aastal 3251 euroni, kasvades aastaga 14,4%.
Kõrgemaid palku maksavad oma töötajatele tehnoloogiamahukates sektorites tegutsevad tootjad. Kaitsetööstusettevõtte Milrem keskmine brutopalk oli 2025. aastal 5480 eurot.

Seotud lood

Uudised
  • 13.02.26, 09:42
Puidutööstuse palga TOP: millised ettevõtted maksavad keskmist palka üle 3000 euro
Eesti puidutööstus on olukorras, kus müügikäibe kasv on aeglustunud või pöördunud langusesse, kuid palgad kerkivad jätkuvalt kiires tempos, selgub Infopanga puidutööstuse värskest kvartaliraportist.
Uudised
  • 10.12.25, 11:09
Elektroonikatööstuse palga TOP 10: vaata, kes on parimad palgamaksjad sektoris
Eesti elektroonikatööstuses on 2025. aasta jooksul tugevnenud palgasurve, mille taga on nii tööjõupuudus kui ka ka reaalne tootlikkuse kasv ja pingestuv konkurents kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate pärast.
TOP
  • 07.11.25, 11:45
Palga TOP 17 | Kes trükitööstustest maksab oma töötajatele enim?
Trükitööstuste keskmise töötasu edetabeli esikolmikus on ka sektori suurtegija, kes on aasta jooksul ka kõige rohkem töötajaid koondanud, selgus Infopanga trüki- ja pakenditööstuse aastaraportist.
TOP
  • 22.10.25, 13:53
Palga TOP 97 | Eesti tööstussektori parimad palgamaksjad peamiselt kohalikud
Võidu viis koju Eesti laevaremontija
Tööstusuudised võttis Äripäeva äsja ilmunud Palga TOP 2025 koondtabelist välja tööstussektori ettevõtted, mis maksid mullu oma töötajatele keskmist brutopalka üle 2800 euro kuus. Vaata, kust leiad ennast, äripartneri või konkurendi.
  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele