Leedu investeerimispankur hoiatab: droonirünnakute oht erafirmadele on hüppeliselt kasvanud

USA otsus piirata droonide ja nende komponentide importi seab löögi alla ka Euroopa, sealhulgas Eesti tootjad, leiab droon.ee ja Merideini operatiivjuht Eduard Vainu. Tema sõnul ei tohi Euroopa kaitsepoliitika rajada ideoloogilistele otsustele, mis tegelikkuses annavad eelise Hiinale ja Venemaale.

Eestis registreeritud valdusfirmale kuuluv Ukraina droonitootja Skyeton saatis detsembris 2025 lahinguväljale maailma esimese vesinikul töötava luuredrooni, mis on nüüdseks osalenud mitmetel reaalsetel missioonidel Ukraina relvajõudude koosseisus.

Prantsuse autotootja Renault siseneb relvasüsteemide arendusse, tuues autotootmise seeriatootmisloogika Euroopa droonitööstusse. Tegu on ühe esimese sammuga, kus suur autokontsern hakkab tootma militaarkasutuse droone.

KrattWorks kasvas mõne aastaga drooniarendusest tootmisettevõtteks. Ettevõtte ühe asutaja ja juhatuse liikme Mattias Luha sõnul ei ole Euroopa droonitööstuse suurim probleem mitte tehnoloogia puudumine, vaid võimekus seda kiiresti ja suures mahus toota – keskkonnas, kus tarneahelad, regulatsioonid ja sõjalised vajadused muutuvad kiiremini kui ükski hanketsükkel.

Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.