Tööandjad kutsuvad valitsust kliimaseadust täiendama: ettevõtetele jäävad kohustused ebaselgeks
Eesti Tööandjate Keskliit ei toeta kliimakindla majanduse seaduse eelnõu praegusel kujul ning soovitab valitsusel seda enne Riigikogule saatmist oluliselt täiendada.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees ja kestliku ettevõtluse töörühma juht Kai Realo kinnitusel ei pea tööandjad põhjenduseks seadusega kiirustada.
Foto: Andras Kralla
Keskliidu volikogu saatis peaminister Kristen Michalile kirja, milles palub valitsusel eelnõu praegusel kujul Riigikogule mitte esitada. Tööandjate hinnangul ei anna seaduseelnõu ettevõtjatele piisavat selgust, mida kliimaeesmärkide täitmine neilt nõuab, kui palju see maksab ja kuidas riik üleminekut toetab.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ning majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo allkirjastasid koos ettevõtjate ja ettevõtlusorganisatsioonidega kokkuleppe, mille eesmärk on arendada Eestis puhta tööstuse väärtusahelaid.
Tallinna Ülikooli uuringu järgi võib Eesti raiemahu vähendamine 8 miljoni kuupmeetrini aastas vähendada metsa- ja puidusektori loodavat lisandväärtust ning sellega seotud tööhõivet ligikaudu 10%. Kliimaministeerium rõhutab, et lähiajal ei ole põhjust oodata raiemahu järsku vähenemist.
Eesti keemiatööstus on viimastel aastatel pidanud toime tulema pidevalt turbulentse olukorraga, mida iseloomustavad majanduslangus, maksumuudatused, kõrged energiahinnad, kiiresti karmistuvad keskkonnanõuded ja geopoliitilised riskid, kirjutab Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Kärt Alaküla.
Tootmisettevõtetes otsitakse üha enam lahendusi, mis aitaksid vähendada käsitööd, muuta protsesse stabiilsemaks ja parandada töötajate ergonoomikat. Üks võimalus selleks on vaakumtehnoloogia, mida kasutatakse järjest laiemalt nii robotiseeritud tootmisliinidel, pakendamises kui ka materjalikäsitluses.