Töötleva tööstuse tootmine vähenes kolmandat kuud järjest
Eesti töötleva tööstuse tootmine vähenes aprillis kolmandat kuud järjest, kuid harude lõikes oli pilt ebaühtlane - kogunäitajat vedas alla toiduainetööstus, samal ajal kui puidutöötlemine, metalltoodete tootmine ja elektroonikatööstus kasvasid.
Statsistiuaakameti andmetel on kõige raskem olukord toidu tootmises, mille tootmismaht väheneb juba neljandat kuud järjest.
Foto: Eiko Kink
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2026. aasta aprillis püsivhindades 3,8% vähem toodangut kui aasta varem. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 14,3%, kuid vähenes energeetikas 14,9% ja töötlevas tööstuses 3,2%.
Statistikaameti andmetel vähenes Eesti tööstusettevõtete toodang märtsis aastatagusega võrreldes 3,1 protsenti. Langus tuli peamiselt energeetikast ja töötlevast tööstusest, samal ajal kui mäetööstus suutis kasvu näidata.
Eesti tööstus ei ole kevadeks oodatud taastumist saavutanud. Statistikaameti värsked andmed näitavad, et märtsis vähenes tööstustoodang aastatagusega võrreldes 3,1 protsenti ning töötleva tööstuse toodang 1,2 protsenti. Kuigi mõnes suuremas harus on näha paranemise märke, kirjeldavad analüütikud sektori üldpilti jätkuvalt haprana.
Sisemajanduse koguprodukt kasvas 2026. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,4%, investeeringud kahanesid aga üle 13%. Kolmandat kvartalit järjest mõjutas majanduskasvu enim töötlev tööstus, mille lisandväärtus suurenes 7%.
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.