Eesti pakenditööstus on valmis muutusteks, kuid ootab riigilt pikka plaani

Orkla Eesti Põltsamaa tehas võttis koostöös Tetra Pakiga esimese Eesti toidutootjana mahlapakenditel kasutusele korgid, mis jäävad ka avamise järel pakendi külge. Muudatuse eesmärk on vähendada plastikkorkide sattumist loodusesse.

Toidujäätmetel on tohutu süsiniku jalajälg ja kui toidujäätmed oleks riik, siis oleks tegu Hiinaga, sõnas pakendilahenduste tarnija Multivac Saksamaa innovatsioonikeskuse projektijuht Marina Dodel 12. mail toimunud Toiduliidu Pakendikonverentsil. Dodel tõi välja viis toiduainete pakendamise trendi.

Euroopa Komisjon loob liikmesriikidele metoodika ühekordsete plastpakendite tarbimise vähendamise arvutamiseks. Eesti toetab direktiivi eesmärke, aga pole välja pakutud lahendusega nõus, kuna see ei võimalda riikidevahelist võrdlust ja suurendab ebavajalikku aruandluskohustust ettevõtetele.

Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.