Einari Kisel: neli küsimust, mis tegelikult määravad elektri hinna
Valitsuse seatud eesmärk toota aastal 2030 samapalju taastuvelektrit kui Eestis tarbitakse jätab küsimuse, et kui palju me siis energiat tarbima hakkame. Mõned aspektid mõjutavad Eesti elektri koguhinda aga tunduvalt rohkem kui maksumäärad või tootjatele makstavad toetused, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli energiapoliitikate professor Einari Kisel.
Seotud lood
"Tööstusuudised eetris" saates pakume kuulamiseks kahte ettekannet möödunud aasta novembris toimunud energia aastakonverentsilt. Sellest, kuidas energiaturul toimuv tööstust mõjutab ja mida tööstus energiasektorilt ootab, kõneles Eesti Masinatööstuse Liidu juht Andri Haran. Alexela energiaportfelli juht Kalvi Nõu kirjeldas aga regiooni vaadet ning selgitas, millised on Balti- ja Põhjamaade energiaalased eesmärgid ja kuidas need kokku sobivad.
Eesti ja meie naabermaade energiastrateegiates on mitmeid põhimõttelisi erinevusi, selgus teisipäeval Energia aastakonverentsil esinenud Alexela energiaportfelli juhi Kalvi Nõu ettekandest. Kalvi Nõu andis paar vihjet, mida tuleks teha, et energiamahukad suurtööstused enda juurde meelitada.
Rootsi on tuulikutasude süsteemi reformimisel seadnud eeskujuks Eesti ja seni uute arenduste puhul sageli kehtinud NIMBY on asendumas YIMBY-ga, usub Vindr Eesti juht Marko Viiding.
Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.
Enimloetud
1
Vaata 134 ettevõtte tulemusi!
3
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Vaata 134 ettevõtte tulemusi!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele