Raul Kütt: kutsereformi edu sõltub sellest, kas suudame murda vana mõtteviisi
Eesti haridusmaastikul käiv kutsereform ei muuda kõrgkoolide igapäevatööd üleöö, kuid selle mõju ulatub meist kaugemale – tulevaste tudengiteni ja sealt edasi kogu tööstussektorini, kirjutab Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnikainstituudi direktor Raul Kütt.
Tallinna Tehnikakõrgkool on Eesti suurim rakenduskõrgkool. Meie ootame õppima nii gümnaasiumi kui ka kutseõppeasutuste lõpetajaid. Kuna meie õpe on tugevalt praktilise suunitlusega, arvestame sisseastumisel ka varasemat erialast ettevalmistust. Kui kutsekooli lõpetanu jätkab samal erialal, annab see talle eelise – nii punktide arvestuses kui ka sisulises valmisolekus.
Seotud lood
„Kui koolist tuleb poolfabrikaat, on reform läbi kukkunud,“ ütleb tööstusjuht Veljo Konnimois. Just sellist tulemust kardavad paljud ettevõtjad, kui riik plaanib muuta kutsehariduse nelja-aastaseks ja üldhariduskeskseks.
Riigikogu juurde loodud Eesti konkurentsivõime ekspertkogust on praktilist kasu vaid juhul, kui seal annavad tooni Eestis arendatud tooteid eksportivad ettevõtjad, vastasel juhul on tegu aja ja raha raiskamisega, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Raul Kütt.
Nädalaga 1300 töösooviavaldust keevitaja ametikohale – just sellise tulemuse tõi tööstus- ja tootmisettevõtetele keskendunud Hansavesti OÜ ühele ettevõttele korraldatud värbamiskampaania. Kuidas sellise hulga inimeste seast aga kiirelt ja tõhusalt välja selekteerida need, kes päriselt antud tööle sobivad?
Enimloetud
1
“Väikestest startup’idest on kõht täis saanud”
2
Isemajandav andmekeskus: ise toodab päikesest ja tuulest energiat ning ise ka tarbib.
4
Viimased uudised
Tellimuste portfell kasvas tänavu rekordilise 64 miljardi euroni
Inseneride keskmine palk läheneb 3000 eurole
Üritused
Hetkel kuum
“Väikestest startup’idest on kõht täis saanud”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele