Inseneriteaduskonna dekaan: inseneriõpe vajab õiglast rahastusmudelit
Riigikontrolli värske aruanne pakub omalaadse võimaluse peeglisse vaadata. On aeg seada inseneeria riiklikuks prioriteediks, kirjutab TalTechi inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev.
Loe AI kokkuvõtet
Eesti võimekus kasutada inseneride tööjõudu on riigikontrolli vaates Euroopas viimane. See tähendab selget julgeolekuriski, millest me ei pääse 1%list eksamitulemust positiivseks kuulutades või projektipõhise rahastuse lõksu jäädes.
Minu esimene mõte inseneride õpetajana on see, et inseneriõpe vajab õiglast rahastusmudelit. Tehnoloogiamahukas majandus ei saa tugineda alarahastatud õppele.
Jah, inseneeria, nende hulgas IT ja tervisetehnoloogiate õpe on kallis. Aga laborid, seadmed ja väikesed õpperühmad on vaieldamatult kvaliteedi eelduseks.
Praegu lapitakse kõrghariduses ja kutseõppes püsirahastuse puudujääke ajutiste programmide ja välisvahenditega. Kutsekoolides katab Inseneriakadeemia programm kohati kuni 84% inseneriõppe baasrahastusest.
See ei ole jätkusuutlik. Riik peab rakendama tegelikku õppekalliduse koefitsienti, mis arvestab erinevate valdkondade spetsiifikat.
Õnneks me ei pea jalgratast leiutama – näiteks Soomes ja Taanis on hariduse kalliduse diferentseerimist inseneerias edukalt rakendatud.
Järelkasvu huvides
Riigikontrolli aruanne on omalaadne võimalus peeglisse vaadata. Sealt vaatab vastu hulk tegevusi, mida inseneride järelkasvu tagamine eeldab. Loetlen siinkohal mõned.
Esiteks: riik peab määratlema selged koolitusprioriteedid, lähtudes tegelikust tööjõuvajadusest, mitte ainult õppeasutuste praegusest võimekusest.
Seotud lood
Eesti metallitööstus liigub järjest suurema automatiseerimise ja täpsuse suunas ning metallitööettevõte Danival MW OÜ astus äsja selles arengus edasi jõulise sammu. Ettevõte investeeris uue põlvkonna painutuspressi, mis muudab nii tootmise efektiivsust kui ka pakutavate lahenduste kvaliteeti, võimaldades täita senisest keerukamaid tellimusi kiiremini ja täpsemalt.
Enimloetud
1
3
5
6
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
Viimased uudised
Kõrged energiahinnad toitsid enim käibemaksu laekumist
“Eestis ei ole mõistlik toiduainete käibemaksu langetada”
Üritused
Hetkel kuum
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
Advokaadid ministeeriumile: lahendus oleks ekspressmenetlus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele