Jäätmetest energiaks: miks Eesti tööstus laseb oma konkurentsieelisel korstnast välja lennata?

Samal ajal, kui poeg Siim Nellis on saunamaailma vallutamas ja sõlmib võib-olla elutehingu, kraamib isa Voldemar Nellis juhataja kabinetis oma sahtleid tühjaks.

Eesti puidutööstust survestavad korraga nii kliimapoliitika, raiemahte puudutav ebakindlus kui ka aeglane investeerimiskeskkond. TalTechi puidutehnoloogia professori Jaan Kersi hinnangul ei määra sektori tulevikku pelgalt metsavaru, vaid see, kui targalt suudetakse puitu väärindada.

Jäätmekäitlusfirma Epler & Lorenz avas reedel Tartus uue ohtlike jäätmete põletustehase, mis suurendab Eesti ohtlike jäätmete põletamise võimekust seniselt 2000 tonnilt kuni 15 000 tonnini aastas.

A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.