Eesti metsandusharidus muutuste tuules

Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu on kindel, et metsanduslikku haridust saanud mehi ja naisi on vaja nüüd ja tulevikus. Pigem on tööturul neist puudus. „Ega metsandus pole erand, ka seda sektorit ootab ees vajadus asendada vanuse tõttu tööturult lahkunud inimesed noorematega.“ Direktori sõnul õppida soovijaid siiski jätkub, kuigi õppurite arvust ligi kolm neljandikku moodustavad täiskasvanud õppijad.

Metsandusõpetaja Veiko Belials lisab, et väljaõppinud metsameheks võib saada iga naine ja mees. Küll on selleks vaja täita kaks eeltingimust – tuleb tähata õppida ja tuleb osata õppida. „Ilma õppimata ei saa kellekski, metsas võib aga õppimata inimene teha loodusele palju kurja, hoolimata tema suurest soovist head teha,“ rõhutab õpetaja. Belialsi hinnangul on meie kooliharidus aga hea ning annab lõpetajale eeldused tööturul edukalt läbi lüüa.

Juttu teeme ka metsamasina operaatorite õppest. Selle õppesuuna juht Meelis Kall selgitab saates muuhulgas ka seda, kuidas võivad metsamasinate töö järel tekkida metsadesse sügavad rööpad. „Oskajad ja õppinud operaatorid töötavad nii, et paari aasta pärast pole tehtust enam mingeid jälgi,“ räägib Kall.

Saates tuleb juttu ka metsandusõppe muutumisest ning nõuetest, mida metsandusharidusele esitavad nii ühiskond, majandus kui ka muutuv kliima.

Saatejuht on Toomas Kelt.