Poolteist aastat teadmatust: kogume tekstiili, aga see jääb lattu hunnikusse
“Vahepeal on Eestis kaaluta olek poolteist aastat, kui tuleb välja mõelda, kuidas liigiti koguseid hoida ja mida nendega teha,” märkis saates "Rohepöörde praktikud" Eesti Keskkonnateenuste arendusjuht Kalle Grents, kes tegutseb ka Sillamäe keskuses.
Kliimaministeeriumi elurikkuse ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo tõdes, et oodati kiiremat valmisolekut, nüüd on aga kolm probleemi korraga: tekstiili liigiti kogumine, kulude katmine ehk tootjavastutuse loomine ning tööstusele ressursi tagamine.
Samas usub Jaanisoo, et liigiti kogumise nõue tõstab hüppeliselt ka koguseid, nii nagu tunamullu, kui biojäätmeid tuli hakata eraldi koguma.
Saates räägib Grents, millistest osadest Sillamäe kompleks täpselt koosnema hakkab, kui suur saab mahuliselt olema nende võimekus ja millal võiks tehas tööle hakata.
Saate esimeses pooles on terava luubi all jäätmereform, mis loodetakse vastu võtta enne suve. Vaagime kolme peamist murekohta.
Esiteks seda, kas reform vähendab niigi omavalitsuskeskses süsteemis ettevõtjatelt rolli veelgi. Teiseks arutame, kui kalliks kujuneb prügivedu inimestele ja jäätmevedajale. Kolmandaks küsime, kas täidame ELi sihid või ootavad meid ees trahvid.
Saatejuht on Karmen Laur.
Olmejäätmetest ringlussevõtt
2023 statistika: 38%
2025 eesmärk: 55%
2030: 60%
2035: 65%
Jäätmereform
Jäätmereformi eesmärk on suurendada jäätmete kasutust toorainena ning selle eeldusena muuta jäätmete liigiti kogumine inimestele lihtsaks ja rahaliselt kasulikuks. Tegemist on valdkonna kümnendi suurima reformiga.
Mis muutub inimese jaoks? Kortermajades hakkab üldjuhul olema neli konteinerit: segaolmejäätmed, biojäätmed, vanapaber koos paberpakenditega ning plastpakendid koos metall- ja klaaspakenditega. Majapidamistele, kes ei kogu jäätmeid liigiti, maksab teenus umbes kolm korda rohkem.
Mis muutub omavalitsuse jaoks? Segaolmejäätmete ja pakendite vedu pakutakse inimesele ühe teenusena, samas eraldatakse käitlus- ja veohanked. Omavalitsus saab õiguse elanikelt küsida jäätmetasu, mis tagab rahalised võimalused teenuse ühtlustamiseks.
Mis muutub pakendiettevõtja jaoks? Pakendiettevõtja (nt toidu- või joogitootja, jaekauplus) peab vastutama ja maksma pakendite käitlemise eest ning selleks, et materjali rohkem ringlusse võtta, minnakse üle kohtkogumisele sarnaselt bio- ja segaolmejäätmetega. Lisaks saavad pakenditootjad saavad suurema vastutuse alates disainist kuni jäätmete käitlemiseni, eesmärgiga vähendada pakendijäätmete teket ja suurendada ringlussevõttu.
Mis muutub jäätmekäitleja jaoks? Jäätmeandmed digitaliseeritakse, tekivad reaalajas andmed uute jäätmevoogude kohta. Veo- ja käitlushanked eraldatakse, see tähendab, et lisaks käitlejatele saavad turule tulla ka need, kes pakuvad üksnes veoteenust. Lisaks muutub võrreldes ladestamise-põletamisega eelistatumaks ja soositumaks ringlussevõtt.
Allikas: kliimaministeerium
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele