„Ma arvan, et minu kui kui tööstusettevõtja kõige suurem ootsus riigile on see, et oleks rahu,“ rääkis toiduainetööstuse Salvest juht Jaanus Aal paneelis. „Näiteks maksunduses meil sellist rahu ei ole. Nii et kõige suurem ootus on, et andke rahu ja tööstus tuleb järele.“
Rahu tagamiseks tuleks Aali sõnul jõuda riigis niikaugele, et suured asjad on valitsuse ja erakondade üleselt paigas. „Hea näide on kaitsetööstus, mille puhul minu meelest enamik saavad aru, et see on äärimiselt oluline. Keegi põhimõtteliselt vastu ei vaidle ja täna tulevadki väga ruttu tulemused.“
„Õudselt raske on teha otsuseid, kui meil iga nelja või kahe aasta tagant kogu aeg [midagi] muutub,“ rõhutas Aal.
Eesti Energia juht Andrus Durejko tõi sisse energiahinnad ja toonitas, et kokkulepped on olulised. „Näiteks Ungari on valinud suuna, kus eratarbija Ungaris on kindlasti soodsam kui tööstustarbija Soomes. Nii et ärme ka selliseid kokkuleppeid tee. Nagu ütles ka töötleva tööstuse esindaja (Jaanus Aal – toim), siis oleme jätkusuutlikud oma kokkulepetes,“ märkis Durejko.
„Kui me vaatame tänast energiahinda, siis meil on energiatootmisega probleeme üks, kaks, kolm kuud aastas, ülejäänud ajal on meil tegelikult väga konkurentsivõimeline elektrihind. Oleme suhteliselt heas hinnatsoonis, nii et meil on võimalusi mitmeid. Aga teeme kokkulepped pika vaatega, ärme tee neid poliitilisest suunisest või suuna võtmisest lähtuvalt,“ märkis tippjuht.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo meenutas 1990ndatel aastatel toimunud tiigrihüpet ja ambitsioonikust, märkides, et täpselt samasugune ambitsioonikus on praegu justkui puudu. „Sama julgus, ambitsioonikus tuleb meil ühiskonnana ja riigina tagasi saada. Nii avalikus sektoris kui erasektoris,“ rõhutas minister.
„Meie ühiskonnal on kaks teed: kas jääme soiguma, kuidas kunagi oli, või oleme need eestlased, kes ütlevad, et tegelikult on tulevik meie enda kujundada ja võtame nendest muutustest maksimumi,“ lisas minister.
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele