Kuldsete käte otsinguil: heal spetsialistil on uudishimu ja valmisolek areneda

Et töötajat palgates hilisemaid üllatusi võimalikult vähe oleks, on nüansse, mis tuleb enne inimese suunamist ettevõttesse selgeks teha. Näiteks ei pruugi väga heade oskustega kandidaat olla suuteline pool tundi töötama läbi suurendusklaasi, mida aga tema tulevane töö igapäevaselt nõuab.„Sellised testimised tuleb enne ära teha, et pärast ei töötajal ega tööandjal pettumust poleks,“ ütleb Denis …

Ehkki paljud eestlastest spetsialistid, kes varem Soomes tööl käisid, on end kodumaale tagasi asutanud, on nende osavatest kätest üksinda vähe. Välistööjõuta kohalik tööstus enam hakkama ei saa.

„Hansavesti kaudu jõuavad täna Eestisse peamiselt ukrainlased,“ sõnab Sirg. Eestis või Soomes tööle asuvad inimesed imestavad sageli töökultuuri üle, mis varasema Poolas töötamise kogemusega on erinev kui öö ja päev. „Seal oli nendesse suhtumine tõre ning Eestis ja Soomes tunnevad ukrainlased end võrdsetena. Eestis ei ole Poolale või Saksamaale omast autoritaarsust. Soome tehasejuhi päeva tähtsaim osa on näiteks lõuna söömine koos oma töötajatega sama laua taga, nende suhtlemine ja mitte üksnes tööst rääkimine,“ teab Sirg öelda.

Kuidas aga käib Hansavestil võõrsilt kuldsete töökäte leidmine käib? Kuidas leida sadade soovijate hulgast üles need parimad? Tööotsijaid tõesti jagub, kuid nende hulgas on palju neid, kes oma oskusi tahtmatult või teadlikult liialt kõrgeks rääkinud on.

„Kandidaate võib ühele ametile olla 50, kuid oskustele vastab sealt ehk 10. Käisime Indias, kus testisime 100 keevitajat. "Kohalikul tööturul on nad kvalifitseeritud spetsialistid, kuid Euroopa standardite ja nõudmiste järgi oleks neil keeruline siin toime tulla,“ ütl eb Sirg, kes peabki ääretult oluliseks just kohapeal testimas, vaatamas ja vestlemas käimist. „Valeinformatsiooni inimeste kohta tuleb tõesti palju,“ ei tee ta saladust.

Kuna Hansavest juba teab, millised on tema klientide vajadused, panustavad nad hilisemate üllatuste vältimiseks eeltöösse ääretu põhjalikkusega.

Eestis tuleb tootmine muuta efektiivsemaks. Kui täna suudab meil üks inimene ära teha selle, mis Bulgaarias kolm, siis Põhja-Euroopas käib robotite abil kõik veelgi nobedamalt. Karta seda, et masinad inimestelt töölõike vähemaks nopivad, vaja ei ole, sest masinate lisandudes peab keegi ju neid juhtima, paigaldama, hooldama.

„Inimeste töökohad kindlasti ei kao, vaid neid pigem lisandub,“ sõnab Denis. „E esti tootmisettevõtted teevad Põhja-Euroopale palju alltöövõttu, kuid nii mõnedki asjad suudavad nad seal ise palju ajaefektiivsemalt ära teha. Eestis tuleb hakata tootma keerukamaid tooteid. Puhtalt vinkli painutusega raha ei tule ja juba ainuüksi seetõttu on meil vaja peaga inimesi, kes neid valmistada suudavad,“ lisab Sirg.

Oskustöötajate leidmisele lisaks tegeleb Hansavest ka keevitajate koolitamise ja sertifitseerimisega. Kõige populaarsema kursus on neil hetkel aga hoopis eesti keel, mille vajaliku taseme saavutamise vastu tunnevad suurt huvi just ukrainlased. „Kui me soovime kõrgete oskustega tööjõudu, peab koolitamine olema püsiv ja pidevalt jätkuv protsess. Keevitajal ja keevitajal on vahe ning seda näeme me oma töös igapäevaselt,“ nendib Hansavesti juht Janek Sirg.