- ST
Majandusekspert Valeria Kiisk: Eesti majandus vajab eksporti, kuid eksport vajab kindlat riskijuhtimist
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.
Majandusekspert Valeria Kiisk ja krediidikindlustuse ekspert Mariko Rukholm toovad esile, et ettevõtete kasv sõltub tänases maailmas ja eriti väikeste riikide, nagu ka Eesti, puhul järjest enam ekspordi oskuslikust juhtimisest – see tähendab nii sihtturgude valikut kui ka makseriskide maandamist.
Majandus ei ole midagi muud kui siseriiklik tarbimine, investeeringud, valitsuse kulud ning ekspordi ja impordi vahe. Eesti majandus ei saa oma väiksuse tõttu kasvada siseriikliku tarbimise toel, eriti kahanevas demograafilises olukorras. Ettevõtete investeeringud on viimastel aastatel tagasihoidlikud, kuna majanduslik väljavaade ei soosi julgemaid samme. „Pärast 2020. aastat, mil pandeemia algatas ebakindluse laine, on sellele järgnenud sõda Euroopas ja järjestikused majanduslangused. See on põhjustanud olukorra, kus paljud ärikriitilised ja investeerimisalased otsused on viie aasta jooksul edasi lükkunud või tegemata jäänud,“ tõdeb Kiisk.
Samas on eksport see, mis hoiab Eesti majanduses elujõudu. See eeldab aga aktiivset tööd uute turgude leidmiseks, toodete ja teenuste arendamiseks ning väärtuspakkumise pidevaks uuendamiseks. Kiisk tõdeb: „Näeme, et Eesti ettevõtjad liiguvad õiges suunas – meie ekspordi geograafia muutub üha mitmekesisemaks. See on eriti oluline just ebastabiilses maailmas, kus geopoliitilised riskid aina süvenevad ja vastasseisud riikide vahel võivad kaasa tuua tariifisõja.“
Ta rõhutab, et just keerulistel aegadel peab ettevõtluses liikuma edasi. „Äritegevus eeldab pidevat arengut ja olukorraga kohanemist – kui väärtuspakkumine jääb seisma, võib toppama jääda ka kogu ettevõtte tulevik. Seda eriti kiiresti muutuvas maailmas: olles muutuste harjal paranenud pakkumisega esimene, võib võita suurelt.“
Mariko Rukholm: ostja võib olla parim klient… kuni ta ei maksa
Statistikaameti andmetel moodustavad suure osa Eesti ekspordist elektriseadmed, masinad, puidu- ja keemiatooted. Ekspordiga kaasnevad aga alati ka mitmetahulised riskid – alates rahvusvahelise tarnelogistika keerukusest kuni välispartnerite maksekäitumise ebakindluseni. Need riskid on sageli raskesti prognoositavad ning võivad oluliselt mõjutada ettevõtte toimimist välisturgudel.
Edukas eksporditegevus eeldab pidevat arengut – uute turgude leidmist, toodete ja teenuste arendamist ning tugeva väärtuspakkumise kujundamist. Ebastabiilses majanduskeskkonnas muutub sama oluliseks ka riskide süsteemne kaardistamine ja teadlik juhtimine, et tagada ettevõtte kestlikkus ja rahvusvaheline konkurentsivõime.
Üha rohkem Eesti ettevõtteid tegutseb rahvusvahelistel turgudel ning tuleb arvestada, et positiivse kasvu varjuküljeks võivad saada ebastabiilsed partnerid, makseraskused ja keerulisem rahavoogude juhtimine.
IIZI Krediidikindlustuse ekspert Mariko Rukholm rõhutab, et paljude ettevõtete jaoks on see uus reaalsus. „Ekspordi puhul pole risk ainult see, et kaupa ei osteta – suurem risk on, et ostetakse, kuid ei maksta,“ ütleb ta.
Ekspordi puhul pole risk ainult see, et kaupa ei osteta – suurem risk on, et ostetakse, kuid ei maksta.
Viimase kahe aasta jooksul on halvenev maksekäitumine ning pankrotid Euroopas teinud murelikuks. Kui 2020. Aastal, kui COVID-pandeemia puhkedes, ennustati laialdast pankrottide lainet, siis tegelikkuses lükkus see tänu riikide valitsuste sekkumise tõttu majandust toetavate stiimulitega edasi. Tänaseks on paljud toetusmeetmed lõppenud või lõppemas ja pankrottide arvestuskõverad näitavad kasvutrende. Palju teadmatust lisab prognoosidesse Ameerika Ühendriikide presidendi Trumpi algatatud tariifisõda. Maailma juhtiv krediidikindlustuse pakkuja Allianz Trade toob oma viimases ülevaates välja, et 2024 oli globaalne maksejõuetuse indeksi kasv 10%, mida vedasid Saksamaa 23%, Itaalia 45% ja USA 22%-ga. 2025 aastal prognoositakse globaalse maksejõuetuse indeksi kasvuks +6% ja 2026. aastal +3%. Loomulikult tuleb eksportööril vaadata just oma sihtriikide ja sektorite väljavaateid.
Intrum Justitia uuringu põhjal on ärilt ärile sektoris keskmine pakutav maksetähtaeg Euroopas 43 päeva, kuid raha laekub tegelikult alles 60. päeval. Avalikus sektoris on see vahe veelgi suurem – keskmine maksetähtaeg on 55 päeva, kuid laekumine võtab 69 päeva. Sellel on otsene mõju ekspordiettevõtte stabiilsusele – eriti väiksemate tegijate puhul, kellel puuduvad reservid või ligipääs finantspuhvrile.
IIZI Krediidikindlustuse ekspert toob näite: „ Kujutame ette Eesti mööblitootjat, kes saadab suurpartii Prantsusmaale. Kui klient hilineb maksega, võivad materjalid jääda tellimata, tootmine seiskuda ja rahavoog katkeda. Kui hilinemisele järgneb ostja pankrot, muutub kahju reaalseks ja ahelreaktsioon võib ohustada kogu ettevõtte tegevust.“ Rukholm lisab, et madalate marginaalidega äris tähendab see, et tuleb kordades rohkem tööd teha, et kahju tasa teenida. Näiteks, katmaks tasumata tehinguga saadud kahju 10% kasumimarginaali puhul, tuleb teha 10 sarnases mahus tehingut, 5% kasumimarginaali puhul aga 20 sarnases mahus tehingut.
Hetkel kuum
Sellised olukorrad ei tekita üksnes probleeme rahavoole, vaid panevad proovile ka senised ärisuhted – mängu tulebki juhtimisotsuste kvaliteet ja faktidel põhinev riskihindamine. Rukholm nendib, et geopoliitiline olukord ja globaalne ebakindlus on uus normaalsus. Sellises keskkonnas ei saa juhtimine tugineda ainult sisetundele või pikaajalisele koostööl. „Usaldus on eduka äri alus. Aga see peab põhinema faktidel, mitte lootusel,“ rõhutab IIZI krediidikindlustuse ekspert.
Kas Sinu ettevõtte rahavoog on kaitstud? Ettevõtja, küsi endalt kolm küsimust:
- Kas olulise koostööpartneri pankrot võib mõjutada minu ettevõtte rahavoogu?
- Kas mul on piisavalt teavet partneri tegeliku majandusliku seisu kohta?
- Kas mul on lahendus olemas juhuks, kui ootamatult pikale veninud maksehäire seab ohtu minu ettevõtte likviidsuse?
„Kui vastused tekitavad kahtlusi, siis tasub mõelda, kuidas rahavoog stabiilsemaks muuta,“ märgib IIZI krediidikindlustuse ekspert Mariko Rukholm. „Krediidikindlustus aitab sul olla valmis ootamatusteks – enne, kui need muutuvad probleemiks.“
Krediidikindlustus ei ole ainult kaitse ostja makseraskuste vastu. Tegelik väärtus peitub partnerite finantsseisu hindamises ja jälgimises, riskide analüüsis ja turusignaalide varajases märkamises. Rukholm märgib, et krediidikindlustuse pakkujad pakuvad ettevõtjale palju enamat kui üksnes hüvitist: „Sa saad ligipääsu teabele, mida muidu koguksid nädalaid või kuid. Ja siis võib-olla liiga hilja. Krediidikindlustust oskuslikult kasutades aitab see sul edukalt müüki kasvatada ja oluliselt madalamate riskidega,“ selgitab Rukholm.
Küsi pakkumist SIIT
Seotud lood
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele