- ST
Hansavest kaasas värbamisse tehisintellekti
Eesti tööstus seisab silmitsi väljakutsega, mille mõju ulatub pea igasse sektorisse – oma valdkonna tõelisi spetsialiste ning oskustöölisi lihtsalt ei jätku. Hansavest ühendab juba aastaid tööjõupuuduses vaevlevad Eesti ettevõtteid ja kolmandatest riikidest pärit spetsialiste ning on värbamises sammu kaugemale astunud – appi on tulnud tehisintellekt, millel on igapäevatöös kanda suur ja oluline roll.
“Tööjõupuudus puudutab Eestis praktiliselt kõiki valdkondi,” ütleb värbamis- ja personaliettevõtte Hansavest tegevjuht Denis Tolkunov. Hansavestil endal käib hetkel töökäte otsimine ligi 200 kohale ning sama olukord valitseb ka partnerettevõtetes. Kõige keerulisem on leida spetsialiste metallitööstuses, kuid puudus on töötajatest ka elektroonika-, puidu-, plastiku- ja tekstiilisektoris ning toidutööstuses. Kuskile pole kadunud ka nõudlus CNC-pingi operaatorite järele. “On ettevõtteid, kes ei saa tootmist laiendada mitte investeeringute või seadmete puuduse, vaid just tööjõu nappuse tõttu,“ nendib Tolkunov.
Hansavest on spetsialiste värvanud nii siit kui kaugemalt. Nüüd on aga välja töötatud süsteem, mis aitab kolmandatest riikidest saabujaid ning nende oskusi paremini ning põhjalikumalt selekteerida.“Võõrsilt saabuvad töötamisloaga inimesed on leplikumad ehk valmis tööle asuma Eesti erinevates piirkondades samas, kui kohalikud eelistavad kindlaid piirkondi. Mujalt tulnud töötavad heal meelel pisemates paikades, kus tööd jagub, kuid tööjõudu napib,” ütleb Tolkunov.
Värvatud töötajad on enamasti venekeelsed ja mõned ka ingliskeelsed. Endiselt on aktiivne värbamine Ukraina suunal, kust leitakse huvilisi, kes on motiveeritud töötama ja arenema tööstussektoris.
Tehisintellekt aitab valida õiged inimesed
Üheks Hansavesti värbamissüsteemi abiliseks on AI-lahendus Jutt.ai, mis automatiseerib suure osa värbajate tööst ning aitab hallata suurt kandidaatide hulka. Tolkunovi sõnul on see olnud oluline samm efektiivsuse ja kvaliteedi suurendamisel. Kui mõne värbamiskampaania käigus võib kandidaate olla kuni 500, siis suudab tehisintellekt nende kõigiga suhelda ööpäevaringselt, arvestades ka erinevaid ajavööndeid.
AI ei aita kokku hoida üksnes aega, vaid tegeleb ka kandidaatide sobivuse hindamisega. Programm esitab küsimusi vastavalt eelnevalt määratud kriteeriumidele ning määrab igale kandidaadile sobivusprotsendi. Ainult parimad, kelle tulemus jääb tehisintellektiga suhtlemises 90–100% vahemikku, jõuavad värbajate lauale. Tolkunovi sõnul on Jutt.ai suhtluskvaliteet nii kõrge, et paljud kandidaadid ei saa arugi, et vestlevad robotiga. “See ei ole lihtsalt automatiseerimine – see on intelligentne tööriist, mis aitab meil keskenduda õigetele inimestele,“ rõhutab ta.
Ehkki tehisintellekt on muutnud värbamist kiiremaks ja täpsemaks, on oluline inimliku kontakti säilimine. “Meie jaoks on iga kandidaat inimene, mitte number pikas rivis. AI aitab teha eeltöö, kuid lõplik otsus põhineb alati inimesel,“ selgitab Tolkunov ning lisab, et eesmärk on aidata ettevõtetel saada juurde motiveeritud ja oskustega töötajaid, kelle panus aitab säilitada Eesti tööstuse konkurentsivõimet. “Me ei too siia odavat tööjõudu, vaid oskustöölisi, kes aitavad hoida tehased töös ja majanduse kasvus,“ kinnitab ta.
Kontroll ja kvaliteet saab alguse juba värbamisriigis
Hansavesti värbamisprotsess on põhjalik - kestab keskmiselt kolm kuud alates esmasest kandideerimisest kuni töötaja Eestisse jõudmiseni. Pärast AI eeltööd ja telefonivestlusi sõidavad Hansavesti meeskonna liikmed – sageli ka Tolkunov ise – regulaarselt värbamisriikidesse, kus korraldatakse kandidaatidega silmast-silma kohtumisi. Ühes grupis osaleb tavaliselt üle viiekümne inimese.
Kohapeal tehakse koostöös kolledžite ja koolituskeskustega nii teoreetilisi kui praktilisi teste, mille abil hinnatakse oskusi erinevates valdkondades veelgi konkreetsemalt. Lisaks oskustele pööratakse tähelepanu inimese enda motiveeritusele. Sooritatud testide põhjal sobib tööle keskmiselt vaid kolmandik kandidaatidest. “Me otsime mõtlevat ja hingega asja juures olevat inimest, mitte lihtsalt töötegijat. Eelistame selekteerida sobimatud juba enne, kui nad Eestisse jõuavad,“ märgib ta.
Läbipaistev ja kontrollitud töölubade süsteem
Tolkunov rõhutab, et oluline mõista, et värbamis- ja personaliettevõtte Hansavest kaudu saabuvad inimesed tulevad siia ajutiselt tööle, mitte püsivalt elama. Kõigile uutele töötajatele taotletakse Eestis töötamisluba üheks aastaks, misjärel peab inimene riigist lahkuma vähemalt kolmeks kuuks. Selline süsteem aitab tagada tööjõu ringlevuse ning säilitada tasakaalu tööturu vajaduste vahel.
Antud lähenemine on läbipaistev nii etteõtte kui ka riigi seisukohalt. Kõik värbamistoimingud toimuvad koostöös politsei- ja piirivalveametiga, kellele esitatakse nii tööandjate kinnitused kui ka taustakontrolli info. Kui mõni kandidaat saab eitava vastuse, näitab see, et süsteem töötab korrektselt.
Hansavesti poolt on kogu protsessi käigus tagatud igakülgne abi – töötajale leitakse sobiv majutus, antakse vajalikud sotsiaalsed garantiid ja personaalne projektijuhi, kes aitab kohaneda nii töö- kui argieluga. Tööle tulnud inimestele makstakse korrektselt töötasu ning neile tagatakse samad õigused, mis on kohalikel töötajatel – sealhulgas tervisekindlustus ja arstiabi. “Kogu värbamisprotsessi mõte on luua töötajatele turvaline keskkond, kus nad saavad keskenduda tööle, mitte muretseda elamisküsimuste pärast,” ütleb Tolkunov.
Seotud lood
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele