Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
16 000 ettevõtet liiguvad maksejõuetuse poole: ohus 1000 tööstusettevõtet
Koroonakriisi tagajärjel on riski all olevate ettevõtete hulk mitmes sektoris kasvanud tavapärasega võrreldes kahekordseks, kuid see on isegi hea tulemus.
Probleemsete ehk üle 50% tõenäosusega maksejõuetuseni jõudvate ettevõtete arv ligineb praegu 4000-le ning kõrgendatud riskiga gruppi kuulub 12 000 ettevõtet, selgub värskest EASi maksejõuetuse riski analüüsist. Seda on poolteist korda rohkem kui 2019. aasta lõpus, kirjutab Äripäev.
Ka töötleva tööstuse sektoril läheb mudeli järgi teistest kehvemini, riskantsemasse gruppi on liikunud pea 1000 ettevõtet.
EASi juhi Peeter Raudsepa sõnul annab selles sektoris lootust ka suur aktiivsus probleemidele lahenduste otsimises. “Me märkasime seda juba kriisi algul, et ettevõtjate huvi ja pöördumiste arv seoses välisturgudega kasvas hüppeliselt, kuskil 1,25 korda tavalise aastaga võrreldes. Aasia-suunaline huvi kasvas veelgi rohkem. Otsitakse väga aktiivselt uusi tarneahelaid ja turge.”
Teisalt on tarneahelate probleem ka üks suuremaid tundmatuid selle või järgmise aasta ennustustes. Raudsepp meenutas, et kriisi algul selgus, et kõige suuremaks võitjaks osutusid tööstuses just need, kes ei olnud oma tootmist timminud “just in time” loogika järgi, vaid kelle laovarud olid teistest suuremad. Normaliseerumine võtab selles valdkonnas ka rohkem aega.
Raudsepp toob esile, et analüüsi järgi on info, side, finantsteenuste või kindlustuse valdkonna olukord hoopis paranenud, aga see teadmine ei tohiks tema sõnul uinutada.
Kuldar Leis ütles, et nii puidutööstuses kui ka teistes tootmistes on nõudlus tugevalt taastunud. Samas on tooted muutunud keerulisemaks ja aina enam vajatakse insenere ning spetsiifiliste oskustega töölisi, keda on piirkonnast väga keeruline leida.
Loe täispikka lugu Äripäevast.
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele