Eestis on mitmeid meetmeid tööstuse arendustegevuse toetamiseks, kuid projektini jõuavad vähesed
Seotud lood
Eesti tööstuse konkurentsivõime ei tugine enam odaval tootmisel. Oluliselt on tõusnud nii palgad kui ka tööstuste sisendhinnad. Seega on meil vaja leida uusi „võluvõtmeid,“ kuidas tõsta oma konkurentsivõimet ja pääseda uutele turgudele, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis masinatööstusettevõtte Radius Machiningu juht Veljo Konnimois.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo allkirjastas määruse muudatused, millega suurendatakse toetust ettevõttes töötava teadus- ja arendustöötaja (TA- töötaja) eest makstud tulumaksu kompenseerimiseks ehk finantsstiimulit. Uute tingimuste kohaselt suureneb toetus 25 protsendilt 50-le.
Viimase viie aastaga on meie ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse oluliselt kasvanud, kirjutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna juhataja Sigrid Rajalo.
111 tootmis- ja tööstusfirmale maksti riigieelarvest toetusraha teadus- ja arendustöötaja palkamiseks. Mõni ettevõte sai toetust ka mitme arendustöö käivitamiseks, näiteks üks suurem toetusraha saaja oli uurimise all olev Saaremaa laevatootja Baltic Workboats.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele