Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lex Nokia seljatas Soome põhiseaduse
Soome valitsus edastas parlamendile eelnõu,
mis annab tööandjale töötajate arvuteis toimuva jälgimiseks politseistki
suuremad õigused, seaduse algatus järgnes Nokias olnud tööstusspionaaži
juhtumile ning sellest tuli ka hüüdnimi Lex Nokia.
Eduskunta põhiseaduskomisjoni poolt arvamust avaldama kutsutud juristid pidasid elektroonilise side andmekaitse seaduse muudatuse eelnõud põhiseaduse vastaseks, kuid sellest hoolimata andis komisjon selle edasi parlamendile otsustamiseks tavalises korras, kirjutas eile Helsingin Sanomat.
Seadus teeb tööandjale ametlikult kättesaadavaks kogu info ettevõtte arvuteist toimuva e-posti liikluse kohta, kui seda on vaja firmasaladuse lekkimise takistamiseks, sellist vajadust põhjendada on aga eelnõu järgi väga hõlbus. Peale kirjavahetuse võimaldab see tegelikult jälgida kogu masinast sisse-välja toimuvat liiklust ning puudutab peale äriettevõtete ka teisi võrguühenduse ühiskasutajaid nagu ametiasutusi, koole, raamatukogusid jne.
Firmasaladuse rikkumise kahtluse korral ei ole praegu nii suuri kontrolliõigusi ka mitte politseil, selline võimalus on neil vaid raskemate kuriteokahtluste puhul, kus vanglakaristuse pikkus võib olla neli aastat. Ärisaladuse rikkumise puhul on see kaks aastat.
"Nokia seljatas Soome põhiseaduse. Majanduselu mõjuvõim ja tahtmine kirjutasid ette selle eelnõu. Kodanike põhiõigused jäid teisele kohale," ütles üks ekspertidest, Helsinki ülikooli riigiõiguse professor Tuomas Ojanen. Ajaleht uuris kõigi kaheksa ses asjas kuulatud eksperdi arvamust, mõni neist pidas vajalikuks eelnõud täpsustada ja parandada, enamus pidas seda aga suisa kõlbmatuks. Lappeenranta tehnikaülikooli informatsiooni- ja tehnoloogiaõiguse professori Jukka Kemppineni sõnul tulnuks seadust menetleda põhiseadusega määratud korras, ekspertarvamused on tema sõnul aga hoopis kõrvale jäetud. "Samuti pole see piisavalt selge, mis jätab tööandjale liiga palju tõlgendamisruumi," ütles ta.
Juristidest mitmed avaldasid kahtlust, et sellise jälgimisega ei saa vältida ettevõttest saladuste leket. Põhiseaduskomisjon lähtus oma seisukohas sellest, et firmasaladuste äriline tähtsus on nii suur, et see õigustab kodanike põhiõiguste piiramist. "See nõrgendab selgelt vaba suhtlemise põhiseaduslikku kaitset. /.../ Ma ei ole sellega nõus," ütles Joensuu ülikooli avaliku õiguse professor Teuvo Pohjolainen. Samuti viitasid juhtivad juristid, et tööandja ei peaks jälgimiseks taotlema mingit luba, nagu ametivõimud seda läbi kindla menetluse selleks tegema peavad.
"Ära enam konkureerivas firmas töötavale sõbrale kirjuta," pealkirjastas eelnõu teemalise uudise Kauppalehti. Helsinkin Sanomate lugejad viitasid oma kommentaarides kaunis asjalikult sellele, et firmasaladusi selline seadus kuigivõrd kaitsta ei aitaks, kuna tõsine tööstusspioon niigi vaevalt edastaks virutatud infot e-kirjaga kahjukannataja enda arvutivõrgust. Eelnõu väärivat ennemini "üldise nuhkimisseaduse" nime ja mõne ägedama meelest olevat oma mõttelt Põhja-Korea vääriline.
Seotud lood
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele