Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia lubab vabaturu riski maandada
Eesti Energia nõustub tuleva aasta 1. aprillist ligi 250 suurkliendi vabaturule mineku riski maandama, kui ettevõtted selle eest täiendavat tasu maksavad.
Järgneb jaeäri valdkonnaga tegeleva Eesti Energia juhatuse liikme Margus Ringi kommentaar, mis räägib suurklientide ees seisvatest valikutest.
Vabaturu tekkimine tähendab, et kaob 70 aastat Eesti Energia käes olnud elektri ainumüüja positsioon. Suurtel klientidel tekib valikuvõimalus osta elektrit ka teistelt turule sisenevatelt elektrimüüjatelt ning edaspidi kujuneb suurtele tarbijatele elektri hind vabas konkurentsis nõudmise ja pakkumise tulemusena. Viimane on kindlasti objektiivsem kui tänane reguleeritud hind.
Praeguse seaduseprojekti kohaselt avaneb tuleva aasta 1. aprillil elektriturg nendele suurtele tarbijatele, kes tarbivad ühes tarbimiskohas rohkem kui 2 GWh aastas. See tähendab, et aprillist kaob suurtel tarbijatel õigus osta elektrit suletud turu ehk konkurentsiameti poolt reguleeritud hinnaga. Selliseid ettevõtteid on Eestis ca 250.
Elektri hind hakkab tulevast kevadest fikseeruma elektribörsil. Elektribörs on koht, mis peegeldab nõudmise-pakkumise tulemusena fikseeruvat elektri õiglast turuhinda. Eesti Energia hinnapakkumised saavad põhinema turuhinnal ning meiepoolsel hinnangul elektrihindade dünaamika kohta. Konkreetse vabaturu pakkumise koostamisel on võtmekohal kliendi vajadused ja soovitav lepinguperiood ning tarbimisgraafiku analüüs.
Avatud turul peab klient analüüsima oma riskitaluvust ja vastavalt sellele tegema valiku fikseeritud või ujuva elektrihinna kasuks. Eesti Energia pakub igale vabaturu kliendi tarbimisprofiilile vastava elektritoote ning kolme põhilist valikut, kus on võimalik valida fikseeritud hinna, osaliselt fikseeritud hinna või muutuva hinnaga toodete vahel.
Elektri hinda saab üldjuhul fikseerida kolmeks, kuueks, üheksaks või 12 kuuks, kuid kliendi soovil ka erinevateks perioodideks või pikemaks ajaks. Fikseeritav hind sõltub elektrilepingu ajaperioodist ja soovitavast elektrienergia kogusest. Hinna fikseerimine mingiks perioodiks tähendab müüjapoolset riskivõtmist ning sõltuvalt riski suurusest hinnastab müüja ka oma pakkumise.
Seotud lood
Tuleval aastal katab Eesti Energia Leedu elektrinõudlusest minimaalselt 10 protsenti, teatas ettevõte. Lisaks sellele müüb Eesti Energia soodsate turutingimuste korral elektrienergiat Leetu päev ette turule.
Nordic Power Management OÜ juhatuse liige Tiit Nigul rääkis Äripäevale, et erineva hinnaga öö- ja päevaelektri asemele tuleb peagi 24 erineva hinnaga toodet.
Elektriportfelli haldus hoiab tänu paindlikkusele ja laiematele võimalustele suurtarbijate kulusid kokku, tehes seda eelkõige energiakauplejate ja müüjate marginaalide arvelt, rääkis Baltic Energy Partnersi tegevjuht Kaido Veldemann.
100%liselt köögiviljakasvatajale Sagro kuuluva Sagro Elekter OÜ juht Toomas Kümnik ütles Äripäevale, et pelgab elektrituru avanemist eeskätt praegu valitseva suure teadmatuse tõttu.
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele