Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parts rapiks elektriaktsiisi
Reformierakonna ja IRLi tülli ajanud taastuvenergia toetuste võimaliku kärpimise kõrval võiks majandusminister Juhan Partsi arvates rääkida ka suurtarbijate elektriaktsiisi alandamisest. Kui Parts elektriaktsiisi vähendama asuks, saaks ta arvestada ka Keskerakonna toetusega.
1. jaanuarist 2008 kehtib Eestis elektriaktsiis. Kui algselt oli see 50 krooni megavatt-tunni (MWh) eest, siis tänavu 1. märtsist kerkis see 70 kroonile. Ajast, kui aktsiis on kehtinud, on riigikassasse laekunud miljard krooni maksuraha.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts märkis, et ühtlaselt kõigile seda langetada ei saa. Samas on tema sõnul juba aastaid olnud IRLi seisukoht, et suurtarbijatele peaks kehtivat aktsiisimäära langetama.
"Seni ei ole me sellele ideele kahjuks poliitilist toetust leidnud Reformierakonna ega ka Keskerakonna seast. Kas me Eestis võime suurtarbijatele madalama elektriaktsiisi määra kehtestada eurodirektiivi rikkumata? Jah, võime. See on meie enda teha ja see oleks ka äärmiselt mõistlik tegu," arutles Parts.
Ministri väitel oleks Eestile kasulik, kui riigis oleks aina rohkem suuri elektritarbijaid. "Mida rohkem neid on, seda lõppkokkuvõttes kasulikum kõigile elektritarbijatele. See suurendaks elektrivarustuse stabiilsust ning elektritootjatel oleksid kulud väiksemad," lausus ta.
Partsi hinnangul oleks Eestile tähtis meelitada investoreid suurtööstusesse. "Kui neil on ikka valida, kuhu investeerida ja nende ees on tabel, mis näitab, et Eestis on suurtarbijatele näiteks elektriaktsiis kallim, kui kusagil mujal, siis nad siia ei investeeri ka. Ma ei saa aru, miks me juba aastaid endale vabatahtlikult seda miinust tekitame," oli ta nördinud.
Rahandusminister Jürgen Ligi aga arvas, et temaga tehakse kurja nalja, kui küsitakse, kas sarnaselt taastuvenergia toetuste võimaliku kärpega võiks elektrihinna alanemise nimel vähendada ka hiljuti tõusnud elektriaktsiisi.
"Aktsiisi ehk tavapärasest kõrgema tarbimismaksu mõte on anda turule mingigi signaal kauba kahjulikest kõrvalmõjudest, mis tootmise omahinnas ei kajastu. Elektri tootmise kõrvalmõjud on kahtlemata palju suuremad kui aktsiisi protsent elektri hinnas. Hinna pikemad arengud, kliimamuutused, energiajulgeolek on suurusjärke olulisemad asjad kui too maks väljaminekuna. Aga tegelda tuleb olulisega," märkis ta.
Elektriaktsiis on tema sõnul keskkonnamaks. "See peab suunama meid säästule ning väljendab meie ökoloogilist südametunnistust,“ lisas Ligi.
Keskerakondlane Lembit Kaljuvee, kes 2007. aastal nn elektriaktsiisi kehtestamise hääletuselt puudus, märgib, et ei saa samuti aru, miks IRL ja Parts ründavad ainult taastuvenergiatoetusi.
"Elektri hind koosneb kolmest osast: hind elektrijaamas, ülekandekuludest ja riigimaksudest. Samamoodi saaks elektri hinda alandada, kui vähendada näiteks eratarbijate ostetavat elektrikilovati käibemaksu. Kindlasti peaks kõne alla tulema ka suurtarbijatele elektriaktsiisi alandamine, sest see on meil praegu viis korda kõrgem kui Soomes. Seetõttu ei ole ka imestada, et me siin aeg-ajalt konkurentsivõime edetabelis langeme," rääkis ta.
Kaljuvee lubas, et juhul, kui majandusministeerium eesotsas Juhan Partsiga tuleb riigikokku eelnõuga alandada suurtarbijatele elektriaktsiisi, asub Keskerakonna fraktsioon kindlasti eelnõu toetama.
Hetkel kuum
Tasub teada
2007. aasta alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse ning teeseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast:Energiatoodete maksustamisel lähtub valitsus ökomaksureformiga jätkamise vajadusest. Sellest lähtuvalt, samuti arvestades fossiilsete kütuste võrdse kohtlemise põhimõtet, kehtestatakse eelnõu kohaselt aktsiis maagaasile ja kaugkütteks kasutatavale põlevkivikütteõlile aastast 2008. Ka elektrienergia maksustatakse aktsiisiga 2008. aastast. Rahandusministeerium on tellinud Tallinna Tehnikaülikoolilt energiatoodete maksustamise uuringu, mille kohaselt on eelnõus sätestatud aktsiisimäärade puhul mõju majandusele väike ja keskkonnale vähesel määral positiivne.
Rahandusminister selgitas elektriaktsiisi kehtestamist toona nii:
Rahandusminister Ivari Padar tutvustas 6. juunil 2007 riigikogu ees aktsiisiseaduse muutmise seaduse eelnõud ning ütles, et "eurole ülemineku eesmärgi võimalikult kiireks saavutamiseks on otstarbekas kehtestada elektrienergiale aktsiis aastast 2008". Ta rõhutas korduvalt, et elektri hind elektriaktsiisi kehtestamise järel ei suurene.
"Kui rääkida sellestsamast väga emotsionaalsest elektriaktsiisist, mille puhul olen korduvalt öelnud, et praeguses kontekstis ja praeguses arvestuses see inimestele elektri hinna tõusu kaasa ei too, siis on nii, et üks eelmine valitsus või juba üle-eelmine valitsus võttis vastu seaduse, mis puudutab keskkonnatasude seadust, kus on selgelt sisse kirjutatud, et CO2 saastetasu muutub elektriaktsiisiks ja kuupäevaks oli pandud 2009. aasta 1. jaanuar. Täna me toome lihtsalt selle kuupäeva ühe aasta võrra ettepoole ja see on juba kehtiva seaduse redigeerimine. Kui rääkida elektriaktsiiside tõstmisest üleüldse või kogu sellest maksupaketist üleüldse, siis ma olen korduvalt öelnud, miks see poliitiline otsus tehti. See poliitiline otsus tehti sellepärast, et meil on olnud ühe olulise eurole ülemineku kriteeriumi, inflatsioonikriteeriumi täitmisega kasvava majanduse tingimustes raskusi," rääkis Padar.
Seotud lood
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele