Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ansipi salajane memo põrmustas Partsi töö
Riigikantselei strateegiabüroo analüüsis peaministri tarbeks Konkurentsiametis valminud taastuvenergia toetuste analüüsi tuuleäri osa üle.
Ühtlasi seati salajases memos kahtluse alla majandusministeeriumi pädevus taastuvenergia valdkonnaga tegelda ning leiti, et ministeerium ja Konkurentsiamet on arvutusteks ekslikke numbreid kasutanud.
IRL ja Reformierakond on juba mõnda aega piike murdnud taastuvenergia toetuste võimaliku koomale tõmbamise üle. Kahe erakonna tülile valab õli veelgi tulle sel nädalal Äripäevani jõudnud memo, mis põrmustab majandusministeeriumi ja Konkurentsiameti taastuvenergia toetuste alandamise vajaduse analüüsid.
25. oktoobri kuupäeva kandev salajane memo on Keit Kasemetsa juhitavas strateegiabüroos pealkirjastatud kui „Taastuvelektri toetusskeem“.
Tuuleenergia toetamist analüüsinud memo oli nii hästi hoitud saladus, et veel nädal aega hiljem ei teadnud selle olemasolust isegi mitte majandusminister Juhan Parts, kuigi energeetika valdkond on tema ministeeriumi hoole all.
Strateegiabüroo koostas energeetika analüüsi eelkõige peaminister Andrus Ansipile, kes peaks sellest lähtuvalt kujundama enda seisukoha ajaks, kui majandusminister tuleb valitsusse taastuvenergia toetuste kärpe eelnõuga.
Samas sarnanevad memos esitatud seisukohad äravahetamiseni Reformierakonna juba varem väljaöelduga ehk taastuvenergia toetusi ei peaks ülepeakaela enne valimisi vähendama.
Juhan Parts luges tema valdkonna käiva Ansipi memo läbi üleeile õhtul. Ta reageeris kohe. „See meenutab mulle olukorda, kui Ostap Bender saabus mingisse vene külla ja kukkus õpetama kõigi tööde tegemist,“ kommenteeris Parts mürgiselt.
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots märgib, et demokraatlikus riigis käib avalik arutelu energeetika toetuste üle, kus huvigrupid esitavad oma seisukohti ning selline debatt on tema sõnul igati tervitatav.
„Samas ei piisa vaid tuuleenergia vaatlusest vaid analüüsida tuleks kõiki alternatiive: puitu, tuumaenergiat,“ märkis Ots.
Tema kinnitusel ei saa nõustuda väitega, et elektrituru avanemisel 2013. aastal mõjutab tarbijat kallis põlevkivi elektri hind ning tuuleenergia hind võib kujuneda soodsamaks.
„Alates aastast 2013 ei mõjuta meie tarbija hinda enam siinne põlevkivielekter või tuuleelekter, vaid hind kujuneb täielikult vabaturu tingimustes ning on sama, mis ka Põhjamaade tarbijatel. Samuti on Eesti tootmise hinnal olematu mõju Põhjamaade hinna kujunemisele. Küll aga peab tarbija kinni maksma erinevatele kodumaistele tootjatele makstavad subsiidiumid,“ leidis Ots.
Hetkel kuum
Konkurentsiamet on uurinud turu olukorda ning Otsale tekitab muret olukord elektri tootmisele makstavate subsiidiumite osas.
„Sinna hulka kuulub põlevkivielektrijaamadele seaduse alusel makstav 1,2 miljardit krooni. Kui jätkata tänast taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetamist võib eeldada, et kogu subsiidiumite summa küünib perspektiivis kuni kolme miljardi kroonini aastas,“ märkis Konkurentsiameti juht.
Paministri nõunik Kalev Kukk on valitsusjuhile koostatud memo lugenud. Ta ei soovi seda sisuliselt kommenteerida.
„See aitab peaministril kahtlemata seisukohta kujundada, kuid ma ei tähtsustaks seda ka üle. Konkurentsiameti ja riigikantselei strateegiabüroo ülesanded on erinevad,“ märkis Kukk.
Riigikantselei strateegiabüroo direktor Keit Kasemets ütleb, et nende büroo üks ülesannetest on koostada peaministrile taustamaterjale ja valitsusjuht saaks oluliste eelnõude aruteludeks enda seisukoha kujundada.
„Ainult tuuleenergiale keskendusime seetõttu, et selle osakaal on teiste taastuvenergeetika valdkondadega võrreldes kõige suurem,“ lisas Kasemets.
Ta rõhutab, et „taastuvelektri“ memo koostamise initsiatiiv lähtus strateegiabüroost. Kasemets ei taha nõustuda kahtlusega, et memos esitatud seisukohad kinnistavad justkui üle Reformierakonna juba varem väljaöeldut.
„Oleme proovinud sõltumatult asja ajada. Meil on olemas vajalik kompetents, samuti pidasime nõu ekspertidega. Oma arvamuste kujundamisel me ei lähtu ühegi erakonna poliitilistest seisukohtadest,“ väitis Kasemets.
Seotud lood
Riigikantselei strateegiabüroo analüüsis peaminister Andrus Ansipi ja tema lähikondsete tarbeks konkurentsiameti taastuvenergia toetuste võimaliku kärpe analüüsi tuuleenergeetikat puudutava osa üle.
Eleringis koostatud tabelist selgub, et kõige suuremad taastuvenergia toetuste saajad on Eesti Energia, Dalkiale kuuluv Väo soojuselektrijaam ja Fortumi Anne soojuselektrijaam Tartus.
Peaminister Andrus Ansip pidas täna valitsuse pressikonverentsil umbes pooletunnise kõne, süüdistades majandusministrit Juhan Partsi selle aasta alguses taastuvenergia toetuste kahekordistamises.
Konkurentsiametis valminud taastuvate energiaallikate toetamise analüüsist selgub, et kõige rentaablimat äri ajavad Eestis hüdroenergeetikud.
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele