Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia finantsjuht: see ei ole katastroof
Eesti Energia esimese kvartali tulemus kõlab esmalt üllatavalt – ärikasum langes 27 protsenti, puhaskasum 51 protsenti. Kas tegemist on katastroofiga? Kindlasti mitte. Tegemist ei ole isegi mitte üllatusega – ärikasumi langus oli prognoositav ja ootuspärane, selgitas Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik ettevõtte esimese kvartali tulemusi.
"2010. aasta esimene kvartal oli Eesti Energial erakordselt tugev: ühekordsed tulud kasvatasid kasumit märkimisväärselt, elektribörsil nägime mitmeid hinnatippe, mida ka edukalt ära kasutasime. Oluliselt madalam välistemperatuur suurendas elektri- ja soojusenergia müüki," rääkis Kaasik ettevõtte blogi vahendusel.
2011. aasta esimeses kvartalis oli ühekordsete tulude mõju kordades väiksem, elektrihinnad elektribörsil jäid tagasihoidlikumaks ning soojem välistemperatuur langetas elektri, soojuse ja võrguteenuse müüki. Lisaks vähenesid elektrienergia ja võrguteenuse müügimarginaalid. Jaotusvõrgu kasumlikkus kahanes üle poole võrra tulenevalt tarbimise märkimisväärsest langusest. Negatiivset mõju avaldas ka ülekandeteenuse hinnatõus, mis jäi esimeses kvartalis jaotusteenuse hinda edasi kandmata. Kasumlikkust vähendasid ka Narva elektrijaamade suuremad kapitaalremondi mahud. See mõjutas Eesti Energia tulemust negatiivselt, kuid langus oli ootuspärane, märkis Kaasik.
"Eesti Energia on endiselt tugev ja kasumlik ettevõte – esimese kvartali ärikasum on 44 miljonit eurot ja eelnevat arvestades on 2011. aasta esimese kvartali majandustulemused head. Üle poole ärikasumist teenisime konkurentsile avatud turgudelt. Ärikasumi taga on müügitulude kasv Eesti ja Leedu avatud turul, kasumlik põlevkiviõli müük, suurenenud tulud metalltoodete, telekommunikatsiooniteenuste, ja muude teenuste müügist," rääkis finantsjuht.
Kaasiku sõnul kasvasid Eesti Energia investeeringud üle kahe korra 95 miljoni euroni. "Jätkasime investeerimiskava elluviimisega planeeritud mahus ja investeeringute fookus püsis endiselt meie koduturul. Kodumaisesse varustuskindlusesse ning elektri ja vedelkütuste tootmisesse investeerisime kolme kuuga kolmandiku võrra rohkem kui aasta tagasi, mis teeb Eesti Energiast Eesti suurima investori. See on fakt, mille üle võib tunda uhkust, sest investeerime mitte ainuüksi Eesti Energiale kasu toovatesse projektidesse, vaid panustame Eesti varustuskindluse ja energeetilise sõltumatuse tagamisse ning puhtamasse elektritootmisse. Seeläbi loome uusi töökohti ja parandame Eesti elukeskkonda," lisas ta.
Seotud lood
Eesti Energia jooksva majandusaasta esimese kvartali ärikasum langes 27 protsenti ja puhaskasum 51 protsenti.
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele