Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
E-Konsult: ametnikud nõuavad rästikute säilitamist
Suurimaks takistuseks LNG-terminali ehitusele Paldiskisse on saanud Natura ala, millel nõutakse näiteks rästikute elukeskkonna säilitamist, rääkis E-Konsuldi juhatuse esimees Lembit Linnupõld.
"Paldiski sadamasse ei saa sisse ega välja sõita ilma, et ei läbitaks Natura ala. Natura ala ei tähenda aga seda, et seal igasugune inimtegevus peab peatuma, tuleb aga vältida looduse tarbetut häirimist," selgitas Linnupõld täna toimunud foorumil „Kas kingime LNG terminali naabritele?".
Ometigi pole keskkonnaamet Natura alaga piirneva gaasiterminali ehitust siiani heaks kiitnud. "Säilitada tahetakse 3. kategooria kaitseliike nagu näiteks rästikuid. Igaüks meist teab, kui palju rästikuid on," rääkis Linnupõld terminali asukohas elavatest ja kasvavatest putukatest, loomadest ning taimedest ülevaadet tehes.
Seejuures tahab keskkonnaamet laiendada Natura ala terminali territooriumile, kuna seal on kadastikud ja laialehelised metsad. "Ametnikud on viimase veretilgani klammerdunud ja maasse kaevunud, valmis laskma endast tankiga üle sõita," rääkis Linnupõld, kelle hinnangul ei võimalda ametnike senine suhtumine ja ka väljaöeldu protsessiga mingilgi viisil edasi minna.
"Ma ei näe sellel mingit perspektiivi. Otsitakse formaalseid puudusi," selgitas Linnupõld. Tema sõnul tehti terminali keskkonnahinnangule 27-leheküljeline ekspertiis vastamaks küsimusele, kas terminali ehitus aitab kaasa Natura ala 3. kaitsekategooria liikide säilimisele ja leiti, et ei aita. Terminali kavandajailt on nõutud ka täiendavaid uuringuid kavandatava terminali asupaigas elavate taimede ja loomade võimaliku saatuse kohta, mis võtaksid mitu aastat.
Seotud lood
Latvenergo hinnangul on veeldatud gaasi terminali parimaks asukohaks mitte Eestis asuv Paldiski linn, vaid hoopis Läti.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele