Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
VKG: põlevkivisektori areng suure küsimärgi all
Riigikontroll märgib värskes aastaraportis, et hea kasumlikkusega Eesti õlitööstused maksavad vähe makse ning soovitab ettevõtete maksukoormust tõsta. "Riigikontroll juhib oma aruandes tähelepanu ühele maksusüsteemi nõrkusele," tõdes Rohumaa.
"Eesti maksusüsteem eelistab raha riigieelarvesse võtta kaudsete maksude – näiteks aktsiisid, kaevanduse vee-, ladestustasud, õhuheitmed – näol," märkis ta. "Samas, kuna puudub ettevõtete tulumaks, kui firma raha investeerib, siis on lihtne jätta muljet, et kasumeid andvate sektorite maksukoormus on veel väike," lisas Rohumaa.
VKG Oili nõukogu esimees tõi näiteks, et VKG põlevkivi väärtusahel annab tänavu riigile makse 40 miljonit eurot, mis 2016. aastaks kasvab 75 miljonini. "Põlevkivi tööstusharu ei ole otseselt võrreldav söe, gaasi ja naftatööstusega. Selles tööstusharus on kapitali investeeringud kordades suuremad ühe käibeühiku kohta," tõdes Rohumaa.
"Seetõttu on projektide tasuvusajad ja pikaajaline maksustabiilsus äärmiselt oluline. Riik peab leidma optimaalse maksumäära, et investorid julgeksid siia sektorisse investeerida. Naftaturud on olnud alati volatiilsed ning lisaks suurele investeeringu riskile on ka tururisk märkimisväärne," selgitas ta.
Rohumaa lisas, et põlevkivi on Eesti rahva oma, kuid teda kaevandades pole võimalik veel rahvast rikkaks teha. "Ressurss on sedavõrd madala kütteväärtusega, et tema eksport ei ole mõeldav. Transport sadamani oleks juba üle poole omahinnast. Seetõttu tuleb teha suuri investeeringuid, et vabastada põlevkivis sisalduv potentsiaal," lausus ta.
"Ehitada õlitehased, järeltöötlused, puhastusseadmed, jääkenergia tarbeks elektrijaamad ning jaotussüssteemid. Lisaks mineraalse osa tarbeks veel ehitusmaterjalide suund," lisas Rohumaa.
Kõik investeeringud võtab investor tema sõnul enda peale ning soovib neilt saada sektorile ja riskidele vastavat tootlust. "On siis investoriks riik või eraettevõte. Põlevkivisektori ettevõtted julgesid senini investeerida, sest riik oli paika pannud pikaajalised, kuni 2015, tasumäärad ressursile ja keskkonnale," märkis Rohumaa. "Kahjuks riik otsustas 2012. aastal erakorraliselt tõsta kõiki eelnevalt kokkulepitud tasusid 80-120% eelnevalt planeeritu suhtes."
VKG-le tähendas see aastas täiendavaid rahalisi kulutusi ligi seitsme miljoni euro ulatuses. "Sellised ootamatud maksutõusud ei aita kaasa selle sektori arendamist, uute kõrgema lisandväärtusega toodete tegemist," sõnas Rohumaa.
VKG hinnangul on täna riik juba tekitanud olukorra, kus kogu põlevkivisektori areng on suure küsimärgi all. "Naftahindade prognoos näitab 20% langust lähiaastatel ja riik on seadnud sihiks iga aasta tõsta makse 20%. On ju selge, et selline asi lõppeb krahhiga," märkis ta. Seetõttu pooldab VKG selgelt ka olemasoleva maksusüsteemi ülevaatamist, lisas Rohumaa.
Seotud lood
Möödunud nädalal toimus Viru Keemia Grupi ja keskkonnaministeeriumi vaheline kohtuistung, milles VKG kaitse seadis kaevandusmäärad paika seadnud käskkirja õiguspärasuse kahtluse alla. Ka kohtunik tundis huvi, millisele õigusnormile tuginedes on käskkiri välja antud.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele