Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vello Kunman saab riigilt biometaani äriks 3 mln eurot
Keskkonnaministri, KIKi nõukogu esimehe Keit Pentus-Rosimannuse sõnul seati rahastamisel tingimuseks, et projekti teostaja leiab lepingupartnerid transpordisektorist ja kogu toodetav biogaas võetakse Eestis kasutusele transpordikütusena ning aitab nii täita riigi eesmärki kasutada aastaks 2020 transpordis 10% taastuvkütust.
KIKi juhatuse liikme Lauri Tammiste sõnul valiti Kunmani projekt piloodiks mitmel põhjusel. "Olemas on toore ja tootmisbaas, lahendatud toodangu jaotamine ning naabruses ka esmased tarbijad," selgitas ta pressiteates.
Kui pilootprojektis sujub kõik tõrgeteta, tuleb esimene toodang turule 2015. aastal. Projekti raames saab testida ärimudeli kõiki tahke: alates tootmisest, jaotamisest kuni lõppkliendi juures tarbimiseni.
Projekti käigus rajatakse Viljandimaale, Vello Kunmani OÜ-le Kõo Agro kuuluvasse Siimani farmi biogaasijaam, kus toodetav biogaas puhastatakse biometaaniks. Vajalik toore saadakse läga ja sõnniku näol farmi 1700 veiselt ja noorloomalt. Lisatoormeks kasutatakse väheväärtuslikel turbamaadel kasvatatud rohusilo.
Kokku saab tootmises aastas transpordikütuseks ümber töödelda 70 000 tonni tooret. Tootmiskompleks koosneb kahe kääritiga biogaasijaamast, biometaani puhastamisseadmest ja balloonikonteineritest biometaani transpordiks, lisaks rajatakse kolm tanklat.
KIKi teatel on tegemist biometaani sektori arengut silmas pidades märgilise tähtsusega pilootprojektiga, kuna Eestis pole hetkel toimivaid terviklahendusi biometaani tootmiseks ja selle sõidukites kasutamiseks. Kohalike omavalitsuste huvi esmalt bussitranspordis biometaani kasutuselevõtu vastu on aga järjest kasvav, ning selle tootmine atraktiivne ka põllumajandusettevõtetele.
Biometaani tootmiskompleksi rajamist rahastatakse KIKi keskkonnaprogrammist, täpsemalt atmosfääriõhu kaitse programmist.
Vello Kunman oli mullu sügisel ilmunud Äripäeva Rikaste TOPis 59 miljoni eurose varandusega 36. kohal. Talle kuuluva kontserni Esraven olulisemad ettevõtted on AS Silikaat ja Järve Kaubanduskeskus OÜ. Lõviosa valdusfirma nelja miljoni eurosest tunamullusest kasumist andiski Järve Kaubanduskeskus. 2012. aastal jätkas ka korralikult dividendide maksmist - 650 000 eurot võrreldes aasta varasema 500 000 euroga.
Kunman on viimastel aastatel investeerinud mitmesse tuntud ettevõtmisse, näiteks miljon eurot LHV Panka ning 1,6 miljonit eurot hotelli Palace ostuks Scandic Hotels AB-lt. Selle tehingu tegi koos kinnisvarafond EfTENiga.
Eesti transporditurule mõeldud biometaani tootmise kompleksi aastatoodang on prognoosi kohaselt vähemalt 1,2 miljonit m³. Sellest kogusest piisab, et katta näiteks 25 Tartu linnaliini bussi aastane kütusevajadus.
Eesti on võtnud endale eesmärgi saavutada 10% taastuvkütuste osakaal transpordis aastaks 2020. Sellest 4% on kavas katta biometaaniga, mida aastas oleks vaja ligi 48 miljonit Nm3. Biometaani potentsiaal Eestis on piisavalt suur, et katta ka kogu taastuvenergia eesmärk transpordis.
Hetkel kuum
Praegu on Narvas 5, Tartus 5 ja Pärnus 3+2hübriid/gaasibussi. Tartu maakond, linn ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on allkirjastanud ühisprotokolli, mille tulemusena on hiljemalt 2018. aastal Tartu maakonna liinidel kasutuses vähemalt kaheksa gaasibussi. Tartu linn on samuti võtnud eesmärgiks 2018.a. vähemalt pooled linnaliini bussidest (25) viia gaasikütusele.
Tallinna linn on alustanud tegevusi gaasibusside võimalikuks lisamiseks linnatranspordivahendite loetellu.
KIK toetab keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist 14 aastaga toetust saanud üle 16 000 projekti.
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele